Eesti ei osale ilmselt Expo maailmanäitusel Dubais ({{commentsTotal}})

Eesti ei osale tõenäoliselt järgmisel Expo maailmanäitusel Dubais. Nii EAS kui majandusministeerium kinnitavad, et on üritusel osalemise osas skeptilised, kuid lõplik otsus tehakse siiski alles pärast ettevõtjate ärakuulamist.

Eesti on viimastel aastatel osalenud kõigil Expo maailmanäitustel oma rahvuspaviljoniga - nii 2000., 2010. kui ka 2015. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Möödunud aastal Milanos toimunud Expol olid Eesti ja Leedu ainsad osalenud riigid Põhja- ja Baltimaadest. Osalemine läks Eestile maksma 4,9 miljonit eurot, millest 1,2 andis euroliit.

Aastal 2020 Dubais toimuval maailmanäitusel osalemine maksaks aga vähemalt seitse miljonit eurot ning seekord ei saaks loota ka eurorahale.

"Me arvame, et Expo on selline üritus, mis on tegelikult riigi promomiseks vajalik, aga seal ei pea iga kord osalema. Dubai Expol osalemine on kindlasti isegi kordades kallim kui Itaalias, sest kui me läheme Aasia või Lähis-Ida kultuuri, siis tuleb tegelikult rohkem kulda ja karda panustada, ei saa ehitada hööveldamata laudadest paviljoni," selgitas EAS-i juhatuse liige Indrek Kaju.

Majandusministeerium küsis mais arvamust kaheksalt ettevõtlusorganisatsioonilt. Kõik ei ole veel ministeeriumile vastanud, kuid seniste vastuste põhjal tundub, et enamik ettevõtjatest pigem ei poolda järgmisel Expol osalemist.

Kaubandus-tööstuskoda leiab näiteks, et Expole kuluvat raha saaks ka paremini kulutada

"Kõik ettevõtjad saavad aru, et riigi mainekujundus on oluline, kuid arvestades kogu selle ettevõtmise kulukust, siis kas see oleks kõige otstarbekam viis riigi mainekujundust teha," ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Üks neist, kes siiski Expol osalemist pooldaks, on toiduliit, kuid liidu hinnangul tuleks muuta seda, kuidas Eesti esindatud on, sest Milano paviljonist neile väga palju kasu polnud.

"Teha tuleks kindlasti konkreetseid tegevuspäevi või kõikide tööstuste päevi, kuhu kutsuda konkreetsed äripartnerid külastama, sest olgem ausad - regioon on suur ja selles regioonis liigub ka raha. Nii et ärilises mõttes oleks see päris hea, aga seda tuleb teha väga suunatult," selgitas toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: