Eesti ei osale ilmselt Expo maailmanäitusel Dubais ({{commentsTotal}})

Eesti ei osale tõenäoliselt järgmisel Expo maailmanäitusel Dubais. Nii EAS kui majandusministeerium kinnitavad, et on üritusel osalemise osas skeptilised, kuid lõplik otsus tehakse siiski alles pärast ettevõtjate ärakuulamist.

Eesti on viimastel aastatel osalenud kõigil Expo maailmanäitustel oma rahvuspaviljoniga - nii 2000., 2010. kui ka 2015. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Möödunud aastal Milanos toimunud Expol olid Eesti ja Leedu ainsad osalenud riigid Põhja- ja Baltimaadest. Osalemine läks Eestile maksma 4,9 miljonit eurot, millest 1,2 andis euroliit.

Aastal 2020 Dubais toimuval maailmanäitusel osalemine maksaks aga vähemalt seitse miljonit eurot ning seekord ei saaks loota ka eurorahale.

"Me arvame, et Expo on selline üritus, mis on tegelikult riigi promomiseks vajalik, aga seal ei pea iga kord osalema. Dubai Expol osalemine on kindlasti isegi kordades kallim kui Itaalias, sest kui me läheme Aasia või Lähis-Ida kultuuri, siis tuleb tegelikult rohkem kulda ja karda panustada, ei saa ehitada hööveldamata laudadest paviljoni," selgitas EAS-i juhatuse liige Indrek Kaju.

Majandusministeerium küsis mais arvamust kaheksalt ettevõtlusorganisatsioonilt. Kõik ei ole veel ministeeriumile vastanud, kuid seniste vastuste põhjal tundub, et enamik ettevõtjatest pigem ei poolda järgmisel Expol osalemist.

Kaubandus-tööstuskoda leiab näiteks, et Expole kuluvat raha saaks ka paremini kulutada

"Kõik ettevõtjad saavad aru, et riigi mainekujundus on oluline, kuid arvestades kogu selle ettevõtmise kulukust, siis kas see oleks kõige otstarbekam viis riigi mainekujundust teha," ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Üks neist, kes siiski Expol osalemist pooldaks, on toiduliit, kuid liidu hinnangul tuleks muuta seda, kuidas Eesti esindatud on, sest Milano paviljonist neile väga palju kasu polnud.

"Teha tuleks kindlasti konkreetseid tegevuspäevi või kõikide tööstuste päevi, kuhu kutsuda konkreetsed äripartnerid külastama, sest olgem ausad - regioon on suur ja selles regioonis liigub ka raha. Nii et ärilises mõttes oleks see päris hea, aga seda tuleb teha väga suunatult," selgitas toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.