Tohver: Nordical pole kõik hästi, kuid juhatusega oleme rahul ({{commentsTotal}})

Nordica nõukogu esimees Peeter Tohver tunnistas, et ettevõttel on probleeme, kuid homsest ametist lahkuva juhatuse liikme ja kommertsjuhi Erik Sakkoviga vastuolusid ei olnud.

Vastuseks ERR.ee küsimusele, kas lahkumine tulenes konfliktist Nordica nõukogu või selle esimehega, ütles Sakkov, et kõik on hästi ja pole mõtet konflikte otsida. Nordica täna avaldatud teates seisab, et Sakkovi lahkumisotsus sündis tema enda initsiatiivil ning põhjused on isiklikud.

Nõukogu esimees Peeter Tohver kinnitas sama "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, öeldes, et nõukogu on juhatusega rahul ja kuulujutte konfliktidest ta kommenteerida ei oska.

"Me oleme seda ka ajakirjandusest täna lugenud. Meil on juhatuse ja nõukoguga väga töine olukord nagu igas ettevõttes, kes ehitab ennast nullist üles," kinnitas ta.

Uut inimest Sakkovi asemele Tohveri sõnul ei ole otsitud.

"Kuna Erik on teinud head tööd ja meeskond on väga tugev - need inimesed, kes vastutavad valdkondade eest, mis Eriku juhtida olid -, siis praegu me ei näe põhjust. Aga tõenäoliselt mingi perioodi jooksul, kui suvi on möödas ja oleme jõudnud arenguga edasi liikuda, siis hakkame otsima uut inimest. Aga see tuleviku küsimus," selgitas Tohver.

Ta eitas ka, et võimalike vastuolude põhjus oleks see, et Nordica nõukogul ja juhatusel pole visiooni, kuidas edasi minna.

"Meil on väga selge visioon, kuidas edasi minna ja töötame selle visiooni järgi. Meil on äriplaan, visioon, eelarved, viie aasta finantsprojektsioonid. Kõik on olemas," loetles ta.

Samas ei eitanud Tohver, et lennufirmal on probleeme.

"Meil kõik hästi ei ole, see on tõsi. Kahjum oli teada, prognoositud kahjum, sest alustasime nullist ettevõtte ehitamist ja lennundus on investeeringute mahult suur valdkond ja see on normaalne, et kahjum on täna selline. Võiks olla muidugi parem, aga nii me plaanisime ja seal me täna oleme," rääkis ta.

Ka lennukite täituvus ei ole täna veel seal, kus ettevõte oleks soovinud. "Aga selleks, et lennata meiega, on vaja väga kõrget usaldust. Arvan, et igaüks meist tahab lennata ettevõttega, kes on tugev, arenenud jne. Me ehitame seda praegu üles ja mida rohkem me usaldust välja teenime, mida paremad oleme, mida rohkem teenindame, seda kõrgemaks tõuseb meie lennukite täituvus," selgitas ta.

Ka selle nimel, et Nordica lendude hilinemisi oleks minimaalselt, tehakse tööd.

Kopenhaageni lennuliini sulgemise kohta ütles Tohver, et kõik ettevõtted soovivad teenida kasumit, sealhuglas Nordica, ja ükski ettevõte ei saa lubada aastaid lendude pealt kahjumi teenimist, kui suurem lennufirma püüab väiksemat turult välja süüa.

"Ma ei näe, et see on pikalt kestev probleem, see võib olla väga lühiajaline probleem, millega tegeleme. Täna on märgid olemas, et suhtumine meisse teiste lennuettevõtete poolt on muutunud palju paremaks ehk meid on hakatud märkama, teatakse, et meid pole lihtne siit välja süüa ja et me oleme tulnud mitte üheks aastaks vaid pikemaks ajaks," rääkis Tohver.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema