Tohver: Nordical pole kõik hästi, kuid juhatusega oleme rahul ({{commentsTotal}})

Nordica nõukogu esimees Peeter Tohver tunnistas, et ettevõttel on probleeme, kuid homsest ametist lahkuva juhatuse liikme ja kommertsjuhi Erik Sakkoviga vastuolusid ei olnud.

Vastuseks ERR.ee küsimusele, kas lahkumine tulenes konfliktist Nordica nõukogu või selle esimehega, ütles Sakkov, et kõik on hästi ja pole mõtet konflikte otsida. Nordica täna avaldatud teates seisab, et Sakkovi lahkumisotsus sündis tema enda initsiatiivil ning põhjused on isiklikud.

Nõukogu esimees Peeter Tohver kinnitas sama "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, öeldes, et nõukogu on juhatusega rahul ja kuulujutte konfliktidest ta kommenteerida ei oska.

"Me oleme seda ka ajakirjandusest täna lugenud. Meil on juhatuse ja nõukoguga väga töine olukord nagu igas ettevõttes, kes ehitab ennast nullist üles," kinnitas ta.

Uut inimest Sakkovi asemele Tohveri sõnul ei ole otsitud.

"Kuna Erik on teinud head tööd ja meeskond on väga tugev - need inimesed, kes vastutavad valdkondade eest, mis Eriku juhtida olid -, siis praegu me ei näe põhjust. Aga tõenäoliselt mingi perioodi jooksul, kui suvi on möödas ja oleme jõudnud arenguga edasi liikuda, siis hakkame otsima uut inimest. Aga see tuleviku küsimus," selgitas Tohver.

Ta eitas ka, et võimalike vastuolude põhjus oleks see, et Nordica nõukogul ja juhatusel pole visiooni, kuidas edasi minna.

"Meil on väga selge visioon, kuidas edasi minna ja töötame selle visiooni järgi. Meil on äriplaan, visioon, eelarved, viie aasta finantsprojektsioonid. Kõik on olemas," loetles ta.

Samas ei eitanud Tohver, et lennufirmal on probleeme.

"Meil kõik hästi ei ole, see on tõsi. Kahjum oli teada, prognoositud kahjum, sest alustasime nullist ettevõtte ehitamist ja lennundus on investeeringute mahult suur valdkond ja see on normaalne, et kahjum on täna selline. Võiks olla muidugi parem, aga nii me plaanisime ja seal me täna oleme," rääkis ta.

Ka lennukite täituvus ei ole täna veel seal, kus ettevõte oleks soovinud. "Aga selleks, et lennata meiega, on vaja väga kõrget usaldust. Arvan, et igaüks meist tahab lennata ettevõttega, kes on tugev, arenenud jne. Me ehitame seda praegu üles ja mida rohkem me usaldust välja teenime, mida paremad oleme, mida rohkem teenindame, seda kõrgemaks tõuseb meie lennukite täituvus," selgitas ta.

Ka selle nimel, et Nordica lendude hilinemisi oleks minimaalselt, tehakse tööd.

Kopenhaageni lennuliini sulgemise kohta ütles Tohver, et kõik ettevõtted soovivad teenida kasumit, sealhuglas Nordica, ja ükski ettevõte ei saa lubada aastaid lendude pealt kahjumi teenimist, kui suurem lennufirma püüab väiksemat turult välja süüa.

"Ma ei näe, et see on pikalt kestev probleem, see võib olla väga lühiajaline probleem, millega tegeleme. Täna on märgid olemas, et suhtumine meisse teiste lennuettevõtete poolt on muutunud palju paremaks ehk meid on hakatud märkama, teatakse, et meid pole lihtne siit välja süüa ja et me oleme tulnud mitte üheks aastaks vaid pikemaks ajaks," rääkis Tohver.

Toimetaja: Merili Nael



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.