Tallinna peaarhitekt: turu säilimine on vajalik, kuid piirkond on ka väärtustatud elamualana ({{commentsTotal}})

Tallinna linnavalitsususe algatatud detailplaneeringu järgi võiks Tallinna keskturu alale kerkida nii elu- kui ka ärihooned.

Turuhoone peaks hõlmama maksimaalselt poole senisest maa-alast, ülejäänud alale plaanitakse kortermaju, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Omanik peab alale korraldama ka arhitektuurivõistluse.

Detailplaneeringu koostamise algatamise taotles kinnistu omanik Turukaubanduse AS, kellele linnavalitsus andis vastava ülesande juba kaks aastat tagasi, et putkaturu asemele kerkiks kaasaegne kaubandus- ja meelelahutuskeskus. Teadaolevalt plaanib turu omanik võimalusel kõigi olemasolevate hoonete lammutamist.

Keskturu esindajad kommenteere anda ei soovinud, kuna asi on alles algusjärgus.

"Kindlasti on mõistlik ja vajalik, et turg kui selline selles asukohas säiliks, aga samamoodi on viimaste aastakümnete jooksul tulnud Mardi piirkonda uusi korterelamuid ja see ala on ka väärtustatud kui elamuala. Selles mõttes on ka elamute ala sinna rajamine mõistlik," rääkis Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

"Kõigepealt tuleb planeering kehtestada. Ehitama saab hakata planeeringu alusel. Kui olla kuiv ja bürokraatlik, siis saab öelda seda, et planeerimiseks annab seadus meile põhimõtteliselt kolm aastat. Ma loodan, et protsess saab olema mõnevõrra kiirem ja muudatused tulevad kiiremini," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: