ERR Moskvas: Suure isamaasõja meenutamine algas mälestusküünalde süütamisega ({{commentsTotal}})

75 aastat tagasi algas Suur isamaasõda, kui Saksamaa ründas NSV Liitu. Täna tähistatakse seda päeva Venemaal kui mälestus- ja leinapäeva, mille puhul toimuvad üritused kogu riigis.

Moskvas algas mälestuspäeva tähistamine juba eile. Kontsert, kus kõlasid sõjaaegsed laulud, oli vaid ettevalmistus tähtsündmuseks - mälestusküünalde süütamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi 22. juunist sai mälestus- ja leinapäev 1996. aastal, on need suurejoonelisemaks kasvanud just viimastel aastatel.

Mälestamis- ja leinapäev on taas üks päev, mis peaks venemaalastele meelde tuletama, et kõige suurem sündmus ajaloos oli Suur isamaasõda.

Küünla, millest teisi küünlaid pidi süüdatama, tõid lavale motoklubi Ööhundid liikmed, kuid peakangelased olid ikkagi sõjaveteranid.

"Mälu on täna kõige tähtsam vahend, et rahvast ühendada ja rahu säilitada. Tänasel päeval on see väga aktuaalne eesmark," ütles Venemaa föderatsiooninõukogu liige, sõjaveteran Vladimir Dolgihh.

Teised kõnelejad kutsusid samuti kõiki üles vaatama kaasaegsele maailmale läbi ajalooprisma.

"Kahjuks on maailmas katsed natsismi rehabiliteerida ja fašismi austada. Kui me süütame mäletamise küünla, siis see on meie riigi kaasaegne kaitsejoon," rääkis riigiduuma julgeolekukomitee esimees Irina Jarovaja.

Küünlaid hakati süütama juba päris öösel. Keset linna, Moskva jõe kaldale tekkis pikk tuletee. Kokku süüdati 1418 küünalt ehk nii palju kui oli Suure isamaasõja päevi.

Toimetaja: Merili Nael



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: