ERR Londonis: ekspertide hinnangul ei lahenda EL-ist lahkumine ühtki Suurbritannia probleemi ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidust lahkumine ei lahendaks ühtegi Suurbritannia probleemi, küll aga looks neid juurde, leiavad Londonis "Aktuaalse kaameraga" rääkinud välispoliitika eksperdid.

Suurbritannia peab tagasi võtma kontrolli oma majanduse, seaduste ja eelkõige immigratsiooni üle, väidavad need, kes toetavad Brexitit. Suuresti emotsioonidele ja rahvuslikule identiteedile rajatud kampaaniale pani eile pidulikule punkti Londoni endine linnapea Boris Johnson, kes ütles, et kui inimesed hääletavad homme Brexiti poolt ehk EL-ist väljaastumise eest, siis võib Suurbritannia tähistada reedel uut iseseisvuspäeva, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Välispoliitika eksperdid ütlevad, et see on tühi jutt.

"See on nonsenss! Jutt iseseisvusest on nonsenss! Tegelikult on meil rohkem suveräänsust EL-is kui väljaspool. Puhtalt tehnilisel tasandil: EL-i sees olles on sõnaõigus ja kui oled britt, siis on sul suur sõnaõigus regulatsioonide vormimisel. Kui oled EL-ist väljas ja tahad asju Euroopasse müüa või ka mujale maailma, sest suurem osa maailmast järgib EL-i standardeid, pead regulatsioone samamoodi järgima ja pole mingit sõnaõigust," selgitas Robert Cooper.

Probleemid sotsiaalteenuste ja kinnisvaraga pole tekkinud immigrantide, vaid valitsuse tegemata töö tõttu, leiab Cooper. Vaba liikumise ärakeelamine ei lahenda tema sõnul midagi.

Välispoliitika teadur Ulrike Franke ütles, et kaotades inimeste vaba liikumise, kaotaks Suurbritannia ligipääsu Euroopa Liidu ühtsele turule, millel oleks majandusele tõsised tagajärjed.

"Suurbritannia majandusel seisavad lahkudes ees probleemid, see kannatab. Ja suur küsimus on Londonist kui EL-i finantspealinnast. See sõltub kõnelustest EL-iga. Kui London jääb finantspealinnaks, pole majanduslikud tagajärjed väga halvad. Aga kui pangad peavad lahkuma Londonist ja liiguvad Pariisi või Frankfurti, saab see olema hiiglaslik kaotus Suurbritannia majandusele," rääkis European Council on Foreign Relations teadur Ulrike Franke.

Tema sõnul ei ole EL-ist lahkumiseks ratsionaalseid argumente, küll aga emotsionaalsed. "Selle peale on Boris Johnsoni kampaania mänginud," lisas ta.

"See on ohtlik mäng, mis ei pidanud kunagi toimuma. Kui Suurbritannia peaminister selle referendumi ideega esimest korda välja tuli, ei arvanud ta, et see viiakse ellu," kommenteeris London School of Economicsi professor Erik Berglof.

Ekspertide sõnul on Brexiti puhul tõenäoline, et mitme teise liikmesriigi euroskeptikud nõuavad sarnaseid referendumeid. Liidu lagunemist nad siiski ei ennusta.

"Ma ennustan ennekõike kaost. Inimestel, kes tahavad lahkuda, pole parlamendis enamust. Nii et eeldatavasti tuleb korraldada üldvalimised. Ja kes teab, mis selle tulemused olema saavad. Teiseks, neil, kes tahavad lahkuda, pole mingit plaani, nad ei tea, mida järgmiseks teha," rääkis Cooper.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: