ERR Londonis: ekspertide hinnangul ei lahenda EL-ist lahkumine ühtki Suurbritannia probleemi ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidust lahkumine ei lahendaks ühtegi Suurbritannia probleemi, küll aga looks neid juurde, leiavad Londonis "Aktuaalse kaameraga" rääkinud välispoliitika eksperdid.

Suurbritannia peab tagasi võtma kontrolli oma majanduse, seaduste ja eelkõige immigratsiooni üle, väidavad need, kes toetavad Brexitit. Suuresti emotsioonidele ja rahvuslikule identiteedile rajatud kampaaniale pani eile pidulikule punkti Londoni endine linnapea Boris Johnson, kes ütles, et kui inimesed hääletavad homme Brexiti poolt ehk EL-ist väljaastumise eest, siis võib Suurbritannia tähistada reedel uut iseseisvuspäeva, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Välispoliitika eksperdid ütlevad, et see on tühi jutt.

"See on nonsenss! Jutt iseseisvusest on nonsenss! Tegelikult on meil rohkem suveräänsust EL-is kui väljaspool. Puhtalt tehnilisel tasandil: EL-i sees olles on sõnaõigus ja kui oled britt, siis on sul suur sõnaõigus regulatsioonide vormimisel. Kui oled EL-ist väljas ja tahad asju Euroopasse müüa või ka mujale maailma, sest suurem osa maailmast järgib EL-i standardeid, pead regulatsioone samamoodi järgima ja pole mingit sõnaõigust," selgitas Robert Cooper.

Probleemid sotsiaalteenuste ja kinnisvaraga pole tekkinud immigrantide, vaid valitsuse tegemata töö tõttu, leiab Cooper. Vaba liikumise ärakeelamine ei lahenda tema sõnul midagi.

Välispoliitika teadur Ulrike Franke ütles, et kaotades inimeste vaba liikumise, kaotaks Suurbritannia ligipääsu Euroopa Liidu ühtsele turule, millel oleks majandusele tõsised tagajärjed.

"Suurbritannia majandusel seisavad lahkudes ees probleemid, see kannatab. Ja suur küsimus on Londonist kui EL-i finantspealinnast. See sõltub kõnelustest EL-iga. Kui London jääb finantspealinnaks, pole majanduslikud tagajärjed väga halvad. Aga kui pangad peavad lahkuma Londonist ja liiguvad Pariisi või Frankfurti, saab see olema hiiglaslik kaotus Suurbritannia majandusele," rääkis European Council on Foreign Relations teadur Ulrike Franke.

Tema sõnul ei ole EL-ist lahkumiseks ratsionaalseid argumente, küll aga emotsionaalsed. "Selle peale on Boris Johnsoni kampaania mänginud," lisas ta.

"See on ohtlik mäng, mis ei pidanud kunagi toimuma. Kui Suurbritannia peaminister selle referendumi ideega esimest korda välja tuli, ei arvanud ta, et see viiakse ellu," kommenteeris London School of Economicsi professor Erik Berglof.

Ekspertide sõnul on Brexiti puhul tõenäoline, et mitme teise liikmesriigi euroskeptikud nõuavad sarnaseid referendumeid. Liidu lagunemist nad siiski ei ennusta.

"Ma ennustan ennekõike kaost. Inimestel, kes tahavad lahkuda, pole parlamendis enamust. Nii et eeldatavasti tuleb korraldada üldvalimised. Ja kes teab, mis selle tulemused olema saavad. Teiseks, neil, kes tahavad lahkuda, pole mingit plaani, nad ei tea, mida järgmiseks teha," rääkis Cooper.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema