Rõivas: vabadust saab hoida vaid egoismi, viha ja äärmusluseta ({{commentsTotal}})

Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab. Egoismile, vihale ja äärmuslusele ühtset Euroopat ei saa ehitada, ütles peaminister Taavi Rõivas täna hommikul Võrus, asetades pärja Vabadussõjas langenute mälestuseks. Järgneb peaministri kõne täispikkuses.

Head eestimaalased, head sõbrad ja külalised, armsa võrokõse! 

97 aastat tagasi, pärast vaenlase alistamist Võnnu lahingus, kutsus kindralmajor Ernst Põdder oma rahvast ja [kaitse]väge võidu tähistamiseks lippe heiskama. On tähenduslik, et tänavuse võidupäeva süda on justnimelt Võru, kuperjanovlaste kodulinn. Kuigi Võnnu lahingus osalenud on ammu juba siit ilmast lahkunud, peitub nende kangelasteos meie jaoks tänaseni midagi väga olulist. See on meie oma vaba Eesti. 

19 aastat tagasi, kui võidupüha tuli eelmine kord Võrus süüdati, pidas siin kõne president Lennart Meri. Nii nagu Lennart Meril siis, on ka minul teile täna kolm teadet. 

Esimene teade. Eesti on vaba senikaua kuni on vaba Eesti inimene. Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab, teadmata täpselt, kuhu see välja viib. Just siinsamas Munamäe lahingus võitles 1919. aasta 20. märtsil üks vapper sõdur, kelle kodanikunimi oli Anne-Marie Kukk, aga keda Munamäe lahingus teati kui võitlejat Peeter Ronka.

Asi on selles, et naisi tollal rindeteenistusse ei võetud, aga Anne-Marie tahe kaitsta oma riiki oli nii tugev, et ta ajas oma juuksed lühikeseks ja mängis noort meest selleks, et pääseda teenistusse ja rindele. Ta on üks naine kahest, kes pälvis vapruse eest Vabadusristi. Nõukogude okupatsioon saatis tolle viie lapse ema hiljem selle eest ka Siberisse.

Oluline on, et sedasama südikust ja tahet seista ennastsalgavalt oma kodumaa vabaduse eest kannab meie oma sõdur ka sada aastat hiljem. Ega ilma asjata ei öelda, et Eesti sõdur on maailma parim sõdur.

Teine teade. Elu on meile valusalt näidanud, et ilma sõpradeta ja liitlasteta ei ole Eesti vabariigil iseseisvust. Just siinsamas, lõunarindel Võrus ja Võrumaal, sõdis Eesti vabaduse nimel 97 aastat tagasi vabatahtlike kompanii Taanist. Mehed, kes olid valmis võõras riigis ja võõras sõjas surema selle nimel, et peatada väärastunud režiimi jõudmine Euroopasse juba eesliinil. Meid toetasid Soome ja Rootsi vabatahtlikud, ameeriklased ja Briti Kuninglik merevägi. Me jõudsime vabaduseni koostöös oma liitlastega.

Eestlastena me teame, mis tähendab vabadus ja mis on selle tagajärg, kui vabadust enam ei ole. Seetõttu on väga liigutav, et meie sõbrad on jälle meie kõrval rivis, siinsamas Eestimaal, ajal kui pilved Euroopa kohal on taas hallimaks tõmbunud. Tahan rõhutada, et meie liitlasväed ei ole Eestis sõja õhutamiseks. Ei. Need üksused on Eestis selleks, et saata selge ja ühene sõnum: NATO-ga ei maksa tüli norida.

Kolmas teade. Euroopa Liit on kõigi aegade suurim rahuprojekt. Ja meie kohustus on seda rahu hoida. Meie kohustus on hoida Euroopa Liitu pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele; meie ühine väärtuste ruum peab kasvama, mitte kahanema. Eesti euroopalik ja Euroopa ühtsusele rõhuv hoiak on see, mis ei jäta meid enam mitte kunagi üksi. Egoismile, vihale ja äärmuslusele Euroopat ehitada ei saa.

August Gailit on öelnud, et ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid. Asetan Vabariigi valitsuse nimel pärja kõikide nende mälestuseks, kes on Eesti vabaduse eest võideldes kaotanud elu.

Kestku Eesti vabadus igavesti!

Elagu Eesti!

Toimetaja: Greete Palmiste



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.