Rõivas: vabadust saab hoida vaid egoismi, viha ja äärmusluseta ({{commentsTotal}})

Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab. Egoismile, vihale ja äärmuslusele ühtset Euroopat ei saa ehitada, ütles peaminister Taavi Rõivas täna hommikul Võrus, asetades pärja Vabadussõjas langenute mälestuseks. Järgneb peaministri kõne täispikkuses.

Head eestimaalased, head sõbrad ja külalised, armsa võrokõse! 

97 aastat tagasi, pärast vaenlase alistamist Võnnu lahingus, kutsus kindralmajor Ernst Põdder oma rahvast ja [kaitse]väge võidu tähistamiseks lippe heiskama. On tähenduslik, et tänavuse võidupäeva süda on justnimelt Võru, kuperjanovlaste kodulinn. Kuigi Võnnu lahingus osalenud on ammu juba siit ilmast lahkunud, peitub nende kangelasteos meie jaoks tänaseni midagi väga olulist. See on meie oma vaba Eesti. 

19 aastat tagasi, kui võidupüha tuli eelmine kord Võrus süüdati, pidas siin kõne president Lennart Meri. Nii nagu Lennart Meril siis, on ka minul teile täna kolm teadet. 

Esimene teade. Eesti on vaba senikaua kuni on vaba Eesti inimene. Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab, teadmata täpselt, kuhu see välja viib. Just siinsamas Munamäe lahingus võitles 1919. aasta 20. märtsil üks vapper sõdur, kelle kodanikunimi oli Anne-Marie Kukk, aga keda Munamäe lahingus teati kui võitlejat Peeter Ronka.

Asi on selles, et naisi tollal rindeteenistusse ei võetud, aga Anne-Marie tahe kaitsta oma riiki oli nii tugev, et ta ajas oma juuksed lühikeseks ja mängis noort meest selleks, et pääseda teenistusse ja rindele. Ta on üks naine kahest, kes pälvis vapruse eest Vabadusristi. Nõukogude okupatsioon saatis tolle viie lapse ema hiljem selle eest ka Siberisse.

Oluline on, et sedasama südikust ja tahet seista ennastsalgavalt oma kodumaa vabaduse eest kannab meie oma sõdur ka sada aastat hiljem. Ega ilma asjata ei öelda, et Eesti sõdur on maailma parim sõdur.

Teine teade. Elu on meile valusalt näidanud, et ilma sõpradeta ja liitlasteta ei ole Eesti vabariigil iseseisvust. Just siinsamas, lõunarindel Võrus ja Võrumaal, sõdis Eesti vabaduse nimel 97 aastat tagasi vabatahtlike kompanii Taanist. Mehed, kes olid valmis võõras riigis ja võõras sõjas surema selle nimel, et peatada väärastunud režiimi jõudmine Euroopasse juba eesliinil. Meid toetasid Soome ja Rootsi vabatahtlikud, ameeriklased ja Briti Kuninglik merevägi. Me jõudsime vabaduseni koostöös oma liitlastega.

Eestlastena me teame, mis tähendab vabadus ja mis on selle tagajärg, kui vabadust enam ei ole. Seetõttu on väga liigutav, et meie sõbrad on jälle meie kõrval rivis, siinsamas Eestimaal, ajal kui pilved Euroopa kohal on taas hallimaks tõmbunud. Tahan rõhutada, et meie liitlasväed ei ole Eestis sõja õhutamiseks. Ei. Need üksused on Eestis selleks, et saata selge ja ühene sõnum: NATO-ga ei maksa tüli norida.

Kolmas teade. Euroopa Liit on kõigi aegade suurim rahuprojekt. Ja meie kohustus on seda rahu hoida. Meie kohustus on hoida Euroopa Liitu pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele; meie ühine väärtuste ruum peab kasvama, mitte kahanema. Eesti euroopalik ja Euroopa ühtsusele rõhuv hoiak on see, mis ei jäta meid enam mitte kunagi üksi. Egoismile, vihale ja äärmuslusele Euroopat ehitada ei saa.

August Gailit on öelnud, et ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid. Asetan Vabariigi valitsuse nimel pärja kõikide nende mälestuseks, kes on Eesti vabaduse eest võideldes kaotanud elu.

Kestku Eesti vabadus igavesti!

Elagu Eesti!

Toimetaja: Greete Palmiste



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: