Politsei soovitab eestimaalastel pidutsemisel säilitada mõistlikkus ({{commentsTotal}})

{{1466674510000 | amCalendar}}

Jaanipäeva ajal kontrollib politsei sõidukijuhtide kainust ja piirkiirusest kinnipidamist, ühtlasi soovitab politsei suhtuda mõistlikult alkoholi tarbimisse ja hoida ennast ning teisi.

Põhja prefektuuri operatiivjuhi Ivo Utsari sõnul on eelnevate jaanipäeva pidustuste kogemus näidanud, et sel ajal kiputakse enam uimase peaga rooli taha istuma, mistõttu kontrollivad korrakaitsjad jaanipühade ajal üle Eesti erinevates kohtades juhtide kainust ning piirkiirusest kinnipidamist.

„Juba enne jaanituld peaks kokku leppima, kes jääb seltskonnas kaineks, hoiab sõpradel silma peal ja vajadusel viib ohutult seltskonna koju. Samuti tuleks jälgida, et keegi seltskonnast ei istuks joobnuna rooli. Kui endal ei õnnestu sõitmist takistada, andke sellest teada politseile," rääkis Utsar.

„Joobes juhtimiste ja kiiruseületamiste osas oleme karmikäelised ning teeme kõik selleks, et sellised ohtlikud liiklejad kas või ajutiselt liiklusest eemaldada. Koos kohtuga oleme valmis sel perioodil valmis suurimatele rikkujatele aresti määrama ning valmis tuleb olla ka selleks, et jääte ilma enda või pereliikme autost,“ sõnas Utsar.

Sama oluline on jälgida, et sõpruskonnast ei läheks keegi purjuspäi ujuma. „Jaanipäevaks lubatakse head ilma ja pidulised, kes tähistavad veekogu läheduses, peaksid veenduma, et nende lähedased ei kipuks purjuspäi ujuma. Pärast alkoholi tarvitamist kipub ohutunne kaduma ja õnnetus võib juhtuda," rääkis Utsar.

Lisalugemiseks: päästeameti soovitused ohutuks jaanipäevaks

Politsei soovitab jaanitulelistel arvestada teiste inimestega. Laulu- ja muusikaseadmed võiks alates keskööst vaiksemaks keerata. „Pidude korraldajad peaksid meeles pidama, et nemad vastutavad ürituse turvalisuse eest. Läbi tuleb mõelda, kuidas ohuolukorras käituda ja kõigi piduliste ohutus tagada. Näiteks kuidas lahendatakse tekkinud konfliktid ja kaklused,“ rääkis Utsar.

Lisaks peaksid lapsevanemad tundma huvi laste tegemiste vastu.

„Kindlasti peaks uurima noorelt, kus ja kellega ta jaanipühi tähistab ning leppima kokku, mis ajal koju tullakse. Kindlasti peaks alaealistele selgitama seda, et jaanipühad ei ole õigustus alkoholi tarbimiseks.“

Operatiivjuhi sõnul võiksid jaanipäeva märksõnadeks olla mõistlikkus ja üksteisega arvestamine. „Pidage piiri alkoholiga ja ärge tehke purjuspäi rumalaid otsuseid, mida järgmisel hommikul kahetsete.“

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: BNS



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema