Peaminister Trudeau: Kanada on mures Venemaa käitumise pärast ({{commentsTotal}})

Kanada peaminister Justin Trudeau.
Kanada peaminister Justin Trudeau. Autor/allikas: Chris Wattie/Reuters/Scanpix

Kanada peaministri Justin Trudeau sõnul on tema ja ta valitsus "tõsiselt mures" Venemaa jõulise käitumise pärast.

Peaminister tegi avalduse kolmapäeval ajal, mil tema valitsus kaalub, kas asuda juhtima ühte Baltimaadesse saadetavatest NATO pataljonidest.

"Me oleme tõsiselt mures Venemaa ja selle tegude pärast ning, nagu alati, oleme Venemaaga taaslävimise viisis mõistuslikud ja kindlad," lausus Trudeau.

Valitsusjuht kordas Kanada nõuet, et Venemaa peab kinni pidama Minski lepetest, milles nähakse ette relvarahu ja rida poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke meetmeid Ukraina idaosas vältava konflikti lõpetamiseks. Vägivald piirkonnas on jätkuvalt pea igapäevane.

Ukraina ja lääneriigid süüdistavad Venemaad Ida-Ukriana konflikti õhutamises pärast seda, kui Vene üksused annekteerisid Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare.

Trudeau nimetas Venemaa tegevusi Ukrainas "illegitiimseteks ja vastutustundetuks".

Venemaa president Vladimir Putin sarjas kolmapäeval NATO-t "agressiivsete tegevuste" eest Venemaa piiri lähistel ning hoiatas, et see sunnib Venemaad suurendama oma sõjalist võimekust.

NATO teatas möödunud nädalal, et saadab Eesti, Lätti, Leetu ja Poolasse kokku neli tuhandemehelist pataljoni, mille eesmärk on heidutada Venemaad ning rahustada NATO liikmesriike. Praegustel andmetel paluti Ottawal võtta juhtroll ühes pataljonidest. Otsus langetatakse 8.-9. juulini toimuval Varssavi tippkohtumisel.

Prantsuse valitsus teatas kolmapäeval, et Ukraina kriisi asjus on toimunud "edusamme" ning juulis võidakse korraldada küsimuses uus tippkohtumine.

Vene presidendi abi Juri Ušakovi sõnul pole tingimused täidetud eduka kohtumise korraldamiseks nn Normandia neliku riikide formaadis. Viimasesse kuuluvad Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: