Paet: Suurbritannia peaks jätkama EL-is ja võtma aktiivse hoiaku reformideks ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul mõjutab Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust mitmeti ka Eestit.

Paet selgitas, et paljudel teemadel on Suurbritannia Eestiga EL-is lähedastel seisukohtadel, näiteks, mis puudutab põllumajandustoetuste reformi, vabakaubanduse tugevdamist, aga ka Venemaa-poliitikat.

"Seega Suurbritannia lahkumisel nõrgeneksid nendes ja muudes valdkondades positsioonid, mida ka Eesti jagab," märkis ta.

Muuhulgas mõjutaks tema sõnul Suurbritannia lahkumine seesmiselt ka EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat, seda ennekõike Venemaaga seonduvas, aga kohati ka laiema Lähis-Ida positsioondes.

Ka on Suurbritannia netomaksja EL-i eelarvesse, mistõttu riigi lahkumisel väheneks Paeti sõnul eelarves võimalused toetada vaesemaid EL-i liikmesriike. Seega puudutaks lahkumisotsus Eestit ka rahaliselt.

Suure tõenäosusega muutuks Paeti hinnangul keerulisemaks ka õppimapääs Briti ülikoolidesse ning ligipääs Briti tööturule. "Samuti majandus- ja kaubandussuhted, kui UK lahkub EL-i ühisturult. Ehk ka eksportimine Suurbritanniasse muutub keerulisemaks," lisas ta.

Paet tõdes, et ka on tõenäosus reformideks EL-is Suurbritannia lahkumise korral väiksem.

"Suurbritannia peaks olema EL-i eesistujamaade kolmikus koos Eestiga 2017.-2018. aastal. Lahkumisotsus mõjutab sedagi otseselt ja praktiliselt," ütles ta.

Otseste mõjude kõrval on Paeti sõnul ka kaudsed. "See puudutab EL-i kui terviku nõrgenemist, aga ka võimalikku doominoefekti teiste euroskeptiliste riikide seas. Nii võib teisteski riikides tekkida soov lahkumisreferendumit proovida. Nõrgenev EL pole aga kuidagi Eesti huvides, arvestades meie geopoliitilist asendit," selgitas ta.

"Seega Eesti huvidest lähtudes peaks Suurbritannia jätkama EL-is ning võtma aktiivse hoiaku reformideks," lisas Paet.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: