Pyongyang välistas taas tuumakõneluste jätkumise ({{commentsTotal}})

Põhja-Korea riigipea Kim Jong Un  rõõmustab ametnike seltsis raketikatsetuse õnnestumise üle.
Põhja-Korea riigipea Kim Jong Un rõõmustab ametnike seltsis raketikatsetuse õnnestumise üle. Autor/allikas: Põhja-Korea uudisteagentuur/Reuters/Scanpix

Põhja-Korea kavatse jätkata kuuepoolseid tuumakõnelusi, teatas kõrgem Pyongyangi ametnik Pekingis. Seega boikoteerib Põhja-Korea kõnelusi juba seitsmendat aastat, jätkates rahvusvahelisest survest ja hukkamõistust hoolimata raketikatsetusi.

Põhja-Korea lahkus kõnelustelt selle tuumaprogrammi piiramise üle 2009. aastal ning viis peatselt läbi oma teise tuumakatsetuse. Seiskunud kõneluste teisteks osapoolteks on veel Hiina, Lõuna-Korea, USA, Venemaa ning Jaapan.

Peking on Põhja-Korea peamine liitlane ning on kõneluste jätkamisele korduvalt üles kutsunud, kuid Washington, Soul ja Tokyo nõuavad enne läbirääkimistelaua taha naasmist Põhja-Korealt samme tuumaprogrammi kärpimiseks.

Põhja-Korea välisministeeriumi kõrge ametnik Choe Son-Hui sõnas Hiina pealinnas, et Pyongyang ei mõtlegi tuumaprogrammi piiramise peale.

Ta viibis Pekingis iga-aastasel julgeolekufoorumil, kus olid kohal ka seiskunud kõneluste ülejäänud osapooled.

"USA jätkuvalt vaenuliku poliitika tingimustes ei saa DPRK (Põhja-Korea) rääkida Korea poolsaarel tuumarelvadest loobumisest," sõnas ta.

Hiina ja Põhja-Korea suhted on muutunud jahedamaks seoses rahvusvahelise hukkamõistu saanud tuumakatsetuste jätkamisega. 2011. aastal Põhja-Koreas võimule tulnud Kim Jong-un pole teinud ka ühtegi visiiti Pekingisse.

Nädala alguses katsetati taas rakette

Põhja-Korea tulistas kolmapäeva hommikul idarannikul välja kaks keskmaaraketti, mis lendasid kaugemale kui varasematel ebaõnnestunuks kuulutatud katsetustel, teatas Lõuna- Korea kaitseministeerium.

Põhja-Korea katsetas mõlemal juhul ilmselt kesktegevusraadiusega ballistilist raketti Musudan.

Esimene katsetus korraldati Põhja-Korea idarannikult Eesti aja järgi kell 23 teisipäeva õhtul ning rakett lendas Jaapani merel umbes 150 kilomeetrit. Lõuna- Korea kaitseministeeriumi teatel korraldati teine katsetus samast asukohast kaks tundi hiljem ja rakett lendas 400 kilomeetrit.

Kehtivad ÜRO resolutsioonid keelavad Põhja-Koreal ballistilise raketi tehnoloogia kasutamise.

Põhja-Korea korraldas 6. jaanuaril neljanda tuumakatsetuse ja katsetas kuu aega hiljem kaugmaa ballistilist raketti. Sellele järgnes ridamisi väiksema tegevusraadiusega rakettide katsetusi. ÜRO kehtestas märtsi algul Põhja-Koreale viimase 20 aasta karmimad sanktsioonid.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: BNS



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: