ERR Birminghamis: EL-i jäämise poolt on kõige enam noored ({{commentsTotal}})

{{1466691271000 | amCalendar}}
Valimiskast.
Valimiskast. Autor/allikas: Jon Nazca/Reuters/Scanpix

Uuringufirma Yougov andmetel jagunevad Birminghami elanike arvamused Euroopa Liidu osas üsna võrdselt pooleks. Tänasele hääletusele oli Birminghamis registreerunud ligi 700 000 inimest.

Hääletajaid jagus ka Birminghami vaikses linnajaos St Augustine kiriku kõrval asuvas pisikeses hääletusjaoskonnas. Jaoskonna ametnike sõnul on siiani igas tunnis oma hääle andnud 60-70 inimest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Oma hääletussedeli pani valimiskasti ka 74-aastane Margaret, kes arvab, et Ühendkuningriigil on ilma Euroopa Liiduta parem.

"Lahkuda. Riiki on juba tulnud suur hulk inimesi, kellel sünnivad lapsed. Nende kõigi jaoks ei ole koole, infrastruktuuri kõigi nende inimeste jaoks ei ole olemas. Ja kui see nii jätkub, muutub olukord kõigi jaoks väljakannatamatuks. Mitte ainult sisserändajate jaoks, kes on juba siin, vaid ka inimeste jaoks, kes on alati siin olnud. Ma mõtlen lihtsalt järgmise põlvkonna lastele. Juba praegu pole koolides piisavalt ruumi, mis siis edasi saab," rääkis ta.

Arvamusküsitluste kohaselt ongi Euroopa Liidu vastu pigem vanemaealised inimesed, kes mäletavad aega enne ühendusse astumist. Hallineva peaga Gus hääletas aga Euroopa Liitu jäämise poolt.

"See on parem tööhõive jaoks, reisimiseks... Kõige jaoks on parem, kui jääme Euroopa Liitu. Kui inimene, kes tuleb teisest riigist ja ei räägi väga head inglise keelt, tal ei ole mingit toetust ja ta saab ikkagi mõne kohaliku asemel tööle, siis ma usun, et asi on lihtsalt inimeste laiskuses," ütles Gus.

Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise poolt on kõige enam noored vanuses 18 kuni 24. Kui Šoti iseseisvusreferendumil võisid oma hääle maksma panna ka 16-aastased, siis tänasel hääletusel neid otsustama ei lubatud.

Birminghami linna ülikooli juures asuval rohealal aega veetvad noored olid selle üle nördinud, sest tegelikult otsustati tänasel hääletusel ju nende saatuse üle.

"See on paljude noorte tuleviku kindlustamiseks väga oluline ja Euroopa Liidus on palju võimalusi ülikoolides ja reisimiseks ja nii edasi. Mina isiklikult arvan, et parem oleks jääda Euroopa Liitu," rääksi Jamila.

Cara arvas, et praegu lahkuda oleks rumal, sest selline otsus vajab pikemalt kaalumist ja mõttekam oleks jätkata ühenduses.

"Kui me praegu lahkuks, siis tagasisaamiseks peaks selle poolt olema 27 riiki ja ma ei usu, et nad sellega nõus oleks. Nii et praegu tuleks jääda sinna, kus me oleme, arutada rohkem, saada valitsuselt tegelikke fakte ja vaadata siis, kuidas sellega läheb," rääkis ta.

Noored leidsid, et nii lahkumise pooldajate kui ka vastaste kampaanias on olnud palju hirmutamist ja valeväiteid ning inimesed ei tea tegelikult täpselt, mida tänane hääletus kaasa võib tuua.

Eestlanna Anna õpib ja töötab Birminghamis. Ta kardab, et kui britid otsustavad Euroopa Liidust lahkuda, teeb see tema elu palju raskemaks.

 

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: