Tänavune võidupüha paraad oli mitmes mõttes eriline ({{commentsTotal}})

Täna Võrus toimunud võidpühaparaad oli mitmeski mõttes eriline, näiteks tervitati kõiki Võrru saabunud külalisi sooja kallistusega, aga esmakordselt sai võiduparaadil kuulda ka torupillimängu.

Kõiki tänasele paraadile saabunud külalisi tervitati kallistusega. Lisaks pakuti suitsusauna liha, värsket hapukurki, meeleolu lõi lõõtsamuusika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Väga meeldiv, see on tõesti esmakordselt, kui nii soojalt vastu võetakse," kinnitas paraadi külastanud Tõnu.

Sellega aga üllatused alles algasid - suurim üllataja oli Kaitseliidu Sakala maleva torupilliüksus. Juba Lennart Meriga arutatud idee kandis lõpuks vilja ning üle Võru kostusidki päris ehtsatel Eesti torupillidel ehtsad eesti lood.

"Kõigepealt on neid koolitanud Viljandi kultuuriakadeemia, aga selleks üksuseks oleme ikka treeninud spetsiaalselt," rääkis Kaitseliidu Sakala maleva seersant Ando Kiviberg.

Et Kaitseliidus on tänavu noorte aasta, siis olid ka paraadil tähtsal kohal noorkotkad-kodutütred, kellest parimad võtsid presidendilt vastu võidutule ühes noore tammega, et see juba oma maakonda viia.

"Närv on ikka sees, /.../ äkki läheb midagi sassi ja läheb midagi meelest ära," ütles Sakala maleva kodutütar Karoliina Pugal enne üritust.

Ja kui lõpuks möödamarsi ajal, kus teiste seas oli esmakordselt ka politsei- ja piirivalaverühm ühes koertega, tegi lisaks juba niigi muljetavaldavale õhujõdude ülelennule oma etteaste ka üks võimsamaid pommitajaid B-52, olid paraadiliste meeleolud ülevad.

Päevale lisas helgust hekt, mil president Toomas Hendrik Ilves läks rahva sekka, et pidupäeva puhul kätelda.

"Esimest korda elus nägin presidenti. Pole varem niimoodi lähedalt näinud ja veel ammugi kätt surunud, väga võimas tunne," ütles Karmen Mõtus.

Traditsiooniliselt sai peale paraadi tutvuda kaitseväe ja liitlaste lahingutehnikaga.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: