Tusk: mis ei tapa, teeb tugevaks ({{commentsTotal}})

{{1466755885000 | amCalendar}}

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk tunnistas reedel, et ta on täiesti teadlik, kui tõsine ja dramaatiline on brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda. Samuti hoiatas ta, et selle otsuse poliitilisi tagajärgi, eelkõige Ühendkuningriigile endale, on võimatu ette ennustada.

Tusk teatas, et Euroopa Ülemnõukogu tuleb kokku järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval, et siis juba riigipeadega Brexiti detaile arutada, vahendas Politico.eu.

Ta märkis, et Euroopa Liidust lahkumise tingimused on alusleppes paigas ning mingit õiguslikku vaakumit ei teki.

Tusk ei näe põhjust, miks peaks referendumi otsus tooma kaasa "hüsteerilise reaktsiooni" ja kinnitas, et EL oli ja on negatiivseks stsenaariumiks valmis.

"On tõsi, et viimased aastad on Euroopa Liidule olnud tema ajaloo kõige raskemad. Aga ma mäletan, mis mu isa mulle alati ütles: "Mis ei tapa, teeb sind tugevaks."," jäi Tusk optimistlikuks.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõhutas, et Suurbritannia otsus ei tähenda EL-i lõpu algust.

Euroala rahandusministrite nõukogu esimees Jeroen Dijsselbloem ütles, et see on brittide otsus, millal nad teevad avalduse liidust lahkuda, kuid ebakindluse periood peaks olema võimalikult lühike.

Tema sõnul ei ole vajadust kutsuda referendumi pärast euroala rahandusministreid kokku.

EL-i institutsioonide liidrite ühisavaldus

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, ELi nõukogu rotatsiooni korras vahetuva eesistujariigi Madalmaade peaminister Mark Rutte ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegid ühisavalduse Ühendkuningriigi referendumi tulemuse kohta. Allolevalt avaldame selle täismahus:

"Britid on vabalt ja demokraatlikult väljendanud oma soovi Euroopa Liidust lahkuda. Meil on sellest kahju, kuid me austame seda otsust.

Olukord on pretsedenditu, ent me reageerime sellele ühtselt. Me jääme püsima ja hoiame aus ELi põhiväärtusi rahu ja rahvaste heaolu edendamisel. Euroopa Liit oma 27 liikmesriigiga elab edasi. See on meie ühise poliitilise tuleviku tugiraamistik. Meid liidavad ühte ajalugu, geograafia ja ühised huvid ning sellel pinnal areneb ka meie koostöö. Üheskoos saame üle ühistest raskustest, et kasvatada majandust, suurendada heaolu ning tagada meie kodanikele kindel ja turvaline elukeskkond. Euroopa Liidu institutsioonid on neis püüdlustes oma ülesannete kõrgusel.

Ootame nüüd, et Ühendkuningriigi valitsus brittide otsuse esimesel võimalusel täide viiks, olgu see kuitahes valulik. Igasugune viivitus pikendaks tarbetult ebakindlat olukorda. Meil on reeglid, kuidas sel puhul korrakohaselt toimida. Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 on sätestatud kord, mida liikmesriik peab Euroopa Liidust välja astudes järgima. Oleme valmis alustama kiirelt läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tema Euroopa Liidust väljaastumise tingimuste üle. Kuniks läbirääkimised kestavad, jääb Ühendkuningriik Euroopa Liidu liikmeks koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Vastavalt Ühendkuningriigi poolt ratifitseeritud aluslepingutele kehtib ELi õigus Ühendkuningriigi suhtes ja siseselt täiel määral kuni liikmestaatuse lõppemiseni.

Nagu varem kokku lepitud, ei jõustu nüüd enam „Uus kokkulepe Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus“, milleni jõuti 18.–19. veebruari 2016. aasta Euroopa Ülemkogul. Kokkulepe kaotab kehtivuse ja uusi läbirääkimisi selle üle ei tule.

Ühendkuningriigi puhul aga loodame, et ta jääb tulevikus Euroopa Liidu lähedaseks partneriks. Ootame Ühendkuningriigilt sellekohaste ettepanekute esitamist. Iga edasine kokkulepe Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga peab vastama mõlema poole huvidele, nii et kummagi õigused ja kohustused oleksid tasakaalus."

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: