Tusk: mis ei tapa, teeb tugevaks ({{commentsTotal}})

{{1466755885000 | amCalendar}}

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk tunnistas reedel, et ta on täiesti teadlik, kui tõsine ja dramaatiline on brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda. Samuti hoiatas ta, et selle otsuse poliitilisi tagajärgi, eelkõige Ühendkuningriigile endale, on võimatu ette ennustada.

Tusk teatas, et Euroopa Ülemnõukogu tuleb kokku järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval, et siis juba riigipeadega Brexiti detaile arutada, vahendas Politico.eu.

Ta märkis, et Euroopa Liidust lahkumise tingimused on alusleppes paigas ning mingit õiguslikku vaakumit ei teki.

Tusk ei näe põhjust, miks peaks referendumi otsus tooma kaasa "hüsteerilise reaktsiooni" ja kinnitas, et EL oli ja on negatiivseks stsenaariumiks valmis.

"On tõsi, et viimased aastad on Euroopa Liidule olnud tema ajaloo kõige raskemad. Aga ma mäletan, mis mu isa mulle alati ütles: "Mis ei tapa, teeb sind tugevaks."," jäi Tusk optimistlikuks.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõhutas, et Suurbritannia otsus ei tähenda EL-i lõpu algust.

Euroala rahandusministrite nõukogu esimees Jeroen Dijsselbloem ütles, et see on brittide otsus, millal nad teevad avalduse liidust lahkuda, kuid ebakindluse periood peaks olema võimalikult lühike.

Tema sõnul ei ole vajadust kutsuda referendumi pärast euroala rahandusministreid kokku.

EL-i institutsioonide liidrite ühisavaldus

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, ELi nõukogu rotatsiooni korras vahetuva eesistujariigi Madalmaade peaminister Mark Rutte ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegid ühisavalduse Ühendkuningriigi referendumi tulemuse kohta. Allolevalt avaldame selle täismahus:

"Britid on vabalt ja demokraatlikult väljendanud oma soovi Euroopa Liidust lahkuda. Meil on sellest kahju, kuid me austame seda otsust.

Olukord on pretsedenditu, ent me reageerime sellele ühtselt. Me jääme püsima ja hoiame aus ELi põhiväärtusi rahu ja rahvaste heaolu edendamisel. Euroopa Liit oma 27 liikmesriigiga elab edasi. See on meie ühise poliitilise tuleviku tugiraamistik. Meid liidavad ühte ajalugu, geograafia ja ühised huvid ning sellel pinnal areneb ka meie koostöö. Üheskoos saame üle ühistest raskustest, et kasvatada majandust, suurendada heaolu ning tagada meie kodanikele kindel ja turvaline elukeskkond. Euroopa Liidu institutsioonid on neis püüdlustes oma ülesannete kõrgusel.

Ootame nüüd, et Ühendkuningriigi valitsus brittide otsuse esimesel võimalusel täide viiks, olgu see kuitahes valulik. Igasugune viivitus pikendaks tarbetult ebakindlat olukorda. Meil on reeglid, kuidas sel puhul korrakohaselt toimida. Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 on sätestatud kord, mida liikmesriik peab Euroopa Liidust välja astudes järgima. Oleme valmis alustama kiirelt läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tema Euroopa Liidust väljaastumise tingimuste üle. Kuniks läbirääkimised kestavad, jääb Ühendkuningriik Euroopa Liidu liikmeks koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Vastavalt Ühendkuningriigi poolt ratifitseeritud aluslepingutele kehtib ELi õigus Ühendkuningriigi suhtes ja siseselt täiel määral kuni liikmestaatuse lõppemiseni.

Nagu varem kokku lepitud, ei jõustu nüüd enam „Uus kokkulepe Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus“, milleni jõuti 18.–19. veebruari 2016. aasta Euroopa Ülemkogul. Kokkulepe kaotab kehtivuse ja uusi läbirääkimisi selle üle ei tule.

Ühendkuningriigi puhul aga loodame, et ta jääb tulevikus Euroopa Liidu lähedaseks partneriks. Ootame Ühendkuningriigilt sellekohaste ettepanekute esitamist. Iga edasine kokkulepe Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga peab vastama mõlema poole huvidele, nii et kummagi õigused ja kohustused oleksid tasakaalus."

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: