Edward Lucas: lõpp masendavale kampaaniale - mul on väga kahju ({{commentsTotal}})

Edward Lucas.
Edward Lucas. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Suurbritannia napp otsus lahkuda Euroopa Liidust teeb lõpu masendavale ja lõhestavale referendumi kampaaniale. Samas tekitab see rohkem küsimusi kui vastuseid nii Suurbritannia kui ka tema sõprade ja liitlaste jaoks Balti riikides.

See tulemus on hääletus eliitide ja majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise muutuse vastu, ent sellega ei kaasne hääletamist millegi poolt. Kas me lahkume kiiresti või aeglaselt?

Kas me jääme või ei jää ühisturu liikmeks? Mis saab kõigist ülejäänud detailidest? Näiteks: mis juhtub kontinendil elavate brittidega, nagu minu vend ja tema pere Poolas? Mis staatus jääb kõigile siin elavatele EL-i kodanikele, sealhulgas kõigile eestlastele, lätlastele ja leedulastele?

Need küsimused on mõeldud poliitikutele, ent raske on näha valitsust, mis suudaks neile vastuseid pakkuda. Enamik Briti poliitikuid kõigist parteidest tahtsid jääda EL-i. Neil, kes soovisid lahkuda, on väga erinevad nägemused.

Mõned, nagu parlamendisaadik Daniel Hannan, on idealistlikud vabakaubanduse pooldajad, peaaegu libertaarid. Teisalt ei poolda enamik valijaid tema nägemust dereguleeritud madalate maksudega riigist - hiiglaslikust Singapurist. Nad tahavad protektsionismi: lõppu majanduslikule nihestatusele, milles nad süüdistavad anonüümseid globaliseeruvaid eliite, mida kehastavad tabloidiajakirjanduse karikatuurid paksude kassidena kujutatud eurokraatidest Brüsselis "diktaate" jagamas.

Kes suudab ületada lõhe reaalsusega? On võimalik kujutada ette Briti valitsust läbi rääkimas sõbraliku lahutuse üle, millega me seame EL-iga sisse suhted, nagu Norral või Šveitsil. See oleks aeglane ja raske ning suur aja ja raha raiskamine. See võib toimida, aga see ei tee valijaid õnnelikuks. Nad tunnevad, et sõlmitakse salajasi kokkuleppeid, mis ei too neile neid tulemusi, mille poolt nad enda arvates hääletasid.

Kogu selle segadusega silmitsi seistes asuvad kõik pooled instinktiivselt viivitama. Euroopa riikide huvides ei ole alustada läbirääkimisi oma kaarte avades. Nad peaksid ootama kuni Suurbritannia otsustab, mida ta tahab. Suurbritannia ei tea ja ei hakka teadma veel mõnda aega. Referendumi tekitatud poliitilise (ja ma kardan, et ka põhiseadusliku kriisi) lahti harutamisele kulub kuid.

Ilmselt näeme me muutust Konservatiivse Partei juhtkonnas. Seejärel ilmselt üldvalimisi, milles käigus valitakse enamik parlamendisaadikuid ilmselt "kahju minimeerimise" platvormiga ning mis võib kaasa tuua konservatiivide parlamendienamuse kaotuse.

Me võime saada vähemusvalitsuse, mida juhib Tööpartei ja toetavad Šoti rahvuslased. See ei taha läbi rääkida Suurbritannia lahkumise üle Euroopa Liidust. Ehk on siis valmis ümber mõtlema ka suurenevast tööpuudusest, segadusest aktsiaturgudel ning välisinvesteeringute kokkukuivamisest raputatud valijad.

Kõik see on väga huvitav Briti poliitikaga tegelevatele inimestele. Kõik võib lõpuks korda saada. Vahepeal on mujal tekitatud tohutut kahju. Idee, et Euroopa on klubi, mille liikmed teevad vabatahtlikult koostööd, järgivad reegleid ja üritavad panna tulemused toimima kõigi jaoks, on saanud ränga hoobi. Briti euroskeptikute vaade, et poliitikute patriotismi on võimalik mõõta sellega, kuidas nad Euroopale vastu hakkavad, on saanud tuge. Teised populistlikud poliitikud - Prantsusmaal, Hollandis, Itaalias ja mujal - kavatsevad samuti seda tooni ümiseda.

Samal ajal hiilivad tagaplaanil meie vaenlased. See hääletus ei aita kuidagi kaasa Vladimir Putini heidutamisele, terrorismi tõkestamisele, majanduskasvu hoogustamisele või ühegi teise meid vaevava probleemi lahendamisele.

Parimal juhul on see raiskamine, halvimal juhul katastroof. Britina, kes on veetnud kogu täiskasvanuna elatud elu Euroopa integratsiooni edendada püüdes, saan oma välismaa sõpradele öelda vaid seda, et mul on kohutavalt kahju.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: