Sester: Briti otsuse lühiajaline mõju Eesti majandusele on väike ({{commentsTotal}})

Sven Sester.
Sven Sester. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust pikas vaates risk nii Suurbritannia kui EL-i majandusele, ent Eesti majandusele on lühiajaline mõju väike.

"Tuleb emotsioonid kõrvale heita ja kaine pilguga uut olukorda hinnata. Loomulikult on Eesti järjepidevalt toetanud Euroopa ühtsust ja ühist tegutsemisvõimet, samas tuleb austada brittide demokraatlikku valikut," ütles Sester BNS-ile Suurbritannia referendumi tulemusi kommenteerides.

Ta ütles, et referendumi tulemuse otsene lühiajaline mõju Eesti majandusele on väike. "Brexit on nii Ühendkuningriigi kui ka EL-i majanduse jaoks negatiivne risk, kuid selle pikemaajalist täpset mõju on hetkel raske hinnata," rääkis rahandusminister.

Sester märkis, et palju sõltub ka sellest, milliseks kujunevad riikidevahelised majanduspoliitilised suhted, seega tuleks sündmusi tema hinnangul vaadata laiemas pildis. "Kõige tunnetatavam tagajärg on nii Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu jaoks kindlasti rahutuse ja ebakindluse kasv finantsturgudel," ütles minister.

"EL-i ja Ühendkuningriigi institutsioonidel tuleb teha kõik vajalik olukorra stabiliseerimiseks ning majandusliku ebastabiilsuse minimeerimiseks euroala riikidele, majandustele ja finantsinstitutsioonidele. Uues olukorras tuleb kindlasti maksimaalselt panustada Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tugevatele poliitilistele ja majanduslikele suhetele," rääkis Sester.

Allikas: BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: