Brittide otsus oli teistele EL-i liikmetele üllatav ja tagajärgi ei osata veel prognoosida ({{commentsTotal}})

Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda oli teiste liikmesriikide jaoks üllatav ning selle tagajärgi ei oska keegi veel ennustada.

Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda on Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli hinnagul äärmiselt kahetsusväärne. Merkeli sõnul lööb Brexit kiilu Euroopa inegratsiooni, kuid olukorda tuleks suhtuda rahulikult ning kaine mõistusega. Vastasel juhul võib see Euroopat veelgi lõhestada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie eesmärk peaks olema Suurbritannia ja Euroopa Liidu lähedased suhted. Saksamaa valitsuse tähelepanu on eriti just sakslaste huvidel ja Saksamaa majandusel. Daamid ja härrad, Euroopa Liit on piisavalt tugev, et leida tänastele väljakutsetele õiged vastused," ütles ta.

Belgia peaminister Charles Michel kirjutas suhtluvõrgustikus Twitter, et Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleks nüüd paika panna oma prioriteedid ja visandada Euroopale uus tulevik. Hollandi Vabaduspartei juht Geert Wilders õnnitles britte ning lisas, et nüüd on aeg samasuguseks referendumiks Hollandis. Sama mõtte kirjutas ka Prantsusmaa Rahvusrinde juht Marine Le Pen ning nimetas Brexitit vabaduse võiduks.

Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'i hinnangul on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidule raske katsumus.

"Euroopa peab selles olukorras näitama oma tugevust, oma jõudu. Kasutusele tuleb võtta vajalikud meetmed, et hallata Suurbritannia lahkumisega seotud majandus- ja rahandusriske. Meetmeid juba rakendatakse ja ma olen kindel, et need on tõhusad," kommenteeris ta.

Hollande lisas, et Euroopa Liit peab keskenduma sellistele prioriteetidele nagu julgeolek, piiride kaitse ning töökohtade loomine.

Esmaspäeval kohtuvad Berliinis Merkel, Hollande, Donalt Tusk ning Itaalia peaminister Matteo Renzi.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: