Analüütikute sõnul tunneb maailm Brexiti mõju veel aastaid ({{commentsTotal}})

Eesti majandusanalüütikud pelgavad, et Suurbritannia "jah" Euroopa Liidust lahkumisele töötab doominoefektina ja selle mõju tunneb maailm veel aastaid.

Pärast eilsete hääletustulemuste teadasaamist lahutab Briti saari Euroopa mandriosast märksa rohkem kui Põhjameri ja La Manche'i väin, vahendas "Aktuaalse kaamera" erisaade.

SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel prognoosib, et suuremad liikumised toimuvad valuuta-, võlakirja- ja aktsiaturul, tõenäoliselt liiguvad ülespoole väärismetallid. Brexit mõjub Euroopa riikide majanduskasvule pidurdavalt ja eelkõige kaotavad britid ise.

Majandusekspert Kristjan Lepik tõdes, et kaotajaid on rohkem kui võitjaid.

"Kahjuks on see uudis, milles pikemas lõikes nende riikide hulgas võitjaid ei ole - britid kaotavad ja EL ka. Tuleb leida täiendavaid vahendeid ja eks need arutelud hoogsalt algavad. Selge on see, et tuleb kärpida midagi. Kaotajaid on rohkem kui võitjaid," rääkis Lepik.

Euroopa Liidu ühiskassas hakkab haigutama 7 miljardi euro suurune auk, mis tuleb kinni lappida või siis püksirihma pingutates kokku hoida teistel liikmesriikidel. Ka Eesti peab kriitilise pilguga üle vaatama ühisrahastuse toel plaanitavad investeeringud.

Peeter Koppel ei usu, et London Cityst hakkavad finantsmaailma hiiud ära kolima, äri tehakse jätkuvalt inglise keeles ja rolli mängivad ka muud asjaolud.

"Finantsmaailmas on väga oluline ka regulatsioon ja kuivõrd konskurentsivõimeline see on. Ja kui London City on regulatsioonides paindlikum, vabam, siis mõjub ta pumbana nii rahale kui ka talendile ka edaspidi või senisest rohkem," selgitas Koppel.

Kristjan Lepiku hinnangul on hääletustulemuste ootuses investeeringud Suurbritanniasse veidi juba pidurdunud.

"Kui nüüd päris laialt vaadata, kuidas USA on tugev majanduskeskus ja Aasia, siis Euroopal üksikute riikdena, olgu nad isegi nii suured kui Suurbritannia, on raske üksi hakkama saada, nii et see killustatus igal juhul on probleem. Ja kahjuks see uudis tähendab seda, et sellega astuti samm edasi," tõdes Lepik.

Suur on tõenäosus, et jõustub hoopis pehme Brexit ja Suurbritannial on käes Euroopa Liiduga läbirääkimistel väga tugevad kaardid, mis sunniksid liitu muutuma. "Olema vähem eliidi projekt, tulema rahvale lähemale ja olema ausad - käituma arusaadavamalt," selgitas Koppel.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: