Mihkelson: täna on väga oluliste arengute algus ({{commentsTotal}})

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis, et Suurbritannia referendum võib avaldada mõju ka julgeolekuvallas peetavatele debattidele. Tema sõnul pani referendum aluse väga olulistele arengutele.

Venemaal räägitakse Brexiti järel juba uuest geopoliitilisest olukorrast Euroopas. Mihkelson ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Venemaa puhul on selline reaktsioon ootuspärane, kuid näitab ka selgelt, kui tähtis on Eesti seisukoht Euroopa ühtsusest ja tugevusest.

"Kahtlemata Suurbritannia referendum andis aluse ka sellisteks väljaütlemisteks, et Euroopa on vastakuti murenemis-, lõhenemis- ja lagunemisohuga ja see on kindlasti nende huvides, kes tahaksid näha Euroopa Liitu lagunemas või murenemas, kaas arvatud Venemaa, kui ta räägib näiteks kontekstis sanktsioonid ja Venemaa-vastane poliitika, mis Euroopa Liidul on siiani seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu olnud," selgitas ta.

Mihkelson tõdes, et ei saa välistada, et Brexit avaldab kas või psühholoogilist mõju ka debattidele, mida peetakse julgeoleku valdkonnas, sealhulgas NATO-s.

"Kui võtame mõtte, et äkki šotlased tulevad uuesti välja iseseisvusreferendumiga, siis on teada, et tegelikult Šotimaa on olnud küllalt ettevaatlik oma võimaliku liitumise osas NATO-ga. Samas teame, et näiteks Šotimaal on väga olulised tuumaüksused, tuumabaasid. Selles suhtes kindlasti on täna väga oluliste arengute algus ja me peame väga teraselt silma peal hoidma," rääkis ta.

"Samas mul pole mingit kahtlust, et need lubadused, mida britid on andnud näiteks seoses NATO ühisjõudude paigutamisega Balti riikidesse, sealhuglas Eestisse, ei täituks. Olen kindel, et juuli alguses Varssavis on Suurbritannia laua taga väga ühise jõuna NATO-s," lisas ta.

Mihkelson märkis, et artikkel 50 ehk lahkumisläbirääkimisteks eeltingimuse või sõnumi andmine toimub ilmselt juba uue peaministri ajal ehk tõenäoliselt sügisel.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: