Kai Kaarelson: tulevik pärast Brexitit on meie endi teha ({{commentsTotal}})

Kai Kaarelson on Vabariigi Presidendi kantselei välisosakonna juhataja
Kai Kaarelson on Vabariigi Presidendi kantselei välisosakonna juhataja

Kuigi Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda paneb Euroopa, Euroopa liidu ja eurooplased raske väljakutse ette, pole praegu õige aeg lasta käed lootusetult rippu ja tunnistada Euroopa tulevik hukkaläinuks, leiab Vabariigi Presidendi kantselei välisosakonna juhataja Kai Kaarelson. Tema hinnangul ei tohi Euroopa liit ja eurooplased lasta end uutes oludes juhtida hirmul, vaid uskuda, et meie tulevik on eelkõige meie endi kätes.

Euroopa Liit seisab oma senise ajaloo ühel kõige olulisemal teelahkmel. Euroopa Liidu senine ajalugu on olnud integratsiooni ajalugu. Mitte ükski riik ei ole seni liidust lahkunud. Ühendkuningriik otsustas eile seda teha.

Juba pikemat aega on Euroopa Liitu mõjutanud mitmed disintegreerivad jõud. Rändekriis on olnud tõsine väljakutse liidu ühtsusele. Venemaa rünnakud Ukraina vastu kaks aastat tagasi sundisid liikmesriike otsima ühiseid lahendusi agressori ohjeldamiseks. 2008. aasta majanduskriis ei ole veel mitmete liikmesriikide jaoks päriselt lõppenud.

Kõige hullem, mida praegu aga teha saab, on lasta käed jõetult rippu ning öelda, et Euroopa Liit laguneb, kohe tuleb sõda ja me ei saagi midagi teha. Tuleb endale aru anda, et iga meie sõna, iga mõte kujundab praegu seda tulevikku, mis meid ees ootab.

On olemas kahte sorti inimesi – ühed, kes usuvad, et kõik on ette määratud, et nad on olude pantvangid ning saavad oma elu ja tulevikku kujundada väga piiratud ulatuses. Teised usuvad vääramatult ka kõige lootusetumates oludes, et neil on võimalus mõjutada. Mõlemal on õigus, sest whether you think you can, or you think you can’t, you are right in both cases [Kui sa usud, et sa suudad või usud, et ei suuda, siis sul on õigus mõlemal juhul – toim].

Briti referendum võib edaspidi mõjuda EL-ile lõhkuvalt, populistid teistes EL riikides võivad saada sellest jõudu, aga ka vastupidi. Järele jäänud 27 liikmesriiki võivad sellest leida jõudu, et rohkem kokku hoida. Tänased valitsusparteid ja -poliitikud võivad saada sellest jõudu, et astuda senisest jõulisemalt vastu populistide tühjadele lubadustele selle kohta, kuidas ilma teisteta on parem. Finantsturgude esimene reaktsioon, mille tulemusena kukkus naelsterlingi väärtus mõne tunniga 10%, on vaid esimene märk.

Briti referendum ning kasvav populism Euroopas näitab, et Euroopal, Euroopa Liidul ning tema inimestel on läinud liiga pikka aega liiga hästi. Ajalugu kulgeb spiraali mööda. Ikka on olnud nii, et rahu ja heaolu hakatakse võtma iseenesest mõistetavana ja sellele järgneb ebastabiilsus, halvimal juhul sõda. Kas see on paratamatus või on inimkonnal siiski lootust saada mingil hetkel sedavõrd targaks, mõistmaks, et lahendus peitub koostöös, mitte eraldumises. Mõistmaks, et tänases tihedalt seotud maailmas ei jää ellu mitte kõige elujõulisemad (indiviidid, riigid), vaid kõige koostööaltimad.

Ajad on muutunud. Me ei ela enam samas turvalises Euroopas nagu viis aastat tagasi. Kuid hirm tuleviku ees on halvim nõuandja. Paniköörluse ja hirmu külvamine on kindlaim viis tagada, et miskit läheb valesti. Nähkem väljakutsetes võimalusi ning uskugem, et on meie endi teha, milline tulevik meid ees ootab.

Artikkel peegeldab autori isiklikke seisukohti.

Toimetaja: Merit Maarits



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: