ERR Moskvas: töö lõpetanud duuma koosseis võttis vastu hulga kõmulisi seadusi ({{commentsTotal}})

Venemaa riigiduuma kuues koosseis lõpetas reedel oma töö ning septembris toimuvad uue parlamendi valimised. Duuma võttis oma viieaastase ametiaja jooksul vastu palju kõmulisi seadusi.

Oma töö lõpetanud parlament sai hüüdnime "hulluks läinud printer" - nii kiiresti võtsid saadikud vastu mitu karmistavat seadust ja piirangut. Saadikud aga ei ole sellise hüüdnimega nõus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Stamp "printer" ilmus mitte seoses duuma kuuenda koosseisu tööga, see oli juba varem," ütles Ühtse Venemaa lige, riigiduuma esimees Sergei Narõškin.

"Need, kes andsid duumale sellise nime, ei olnud rahul duuma seisukohaga Krimmi küsimuses. Need inimesed arvavad siiani, et Krimm ei ole meie oma. Aga see hüüdnimi on poliitiline silt, millel ei ole mingit pistmist selle duumaga," ütles fraktsiooni Õiglane Venemaa asejuht riigiduumas Mihhail Jemeljanov.

Reedel võtsid saadikud aga vastu kahel lugemisel korraga nn "terrorivastased" seadusemuudatused, mille esitas julgeoleku komitee esinaine Irina Jarovaja. Viimase duuma opositsioonilise saadiku hääl jäi kuulamata.

"Nüüd saab meil vangi panna 14-16aastaseid lapsi. Ja mitte terrorismi eest nagu nad püüavad seletada, aga näiteks massirahutustes osalemise eest või kuriteost mitteteatamise eest. Nad panid seadusse uue normi - "ekstremistliku tegevuse toetamine". Aga praktika näitab, et ekstremistlik tegevus Venemaal - see on piltide avaldamine blogis, see on postituse levitamine, like'id ja nii edasi. Vaat, mis nad teevad," selgitas sõltumatu duumasaadik Dmitri Gudkov.

Erinevalt võitlusest terrorismi vastu Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisele saadikud aega ei leidnud.

"Te peate mõistma, et riigiduumas ratifitseerivad saadikud, poliitilised fraktsioonid. Teha seda tingimustes, kust me kuuleme Eestist tervet hulka süüdistusi, kui seal käivad sõjaõppused, kui meile öeldakse, et Eesti valitsus toetab kindlameelselt Venemaa-vastased sanktsioone - nendes tingimustes ei ole võimalik saadikuid veenda, et nad ratifitseeriksid lepingu Eestiga," põhjendas duuma väliskomitee esimees, ühtse Venemaa liige Aleksei Puškov.

Ratifitseerimisega hakkab nüüd tegelema tulevane duuma koossseis, mis valitakse 18. septembril.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema