Majandusekspertide sõnul võib Brexit tuua Eestile uusi võimalusi ({{commentsTotal}})

Suurbritanniaga äri ajavatele Eesti ettevõtetele võib brittide Euroopa Liidust lahkumise otsus tuua tõsiseid tagajärgi. Teisalt avab Londoni kui finantstehnoloogia ja start-up'ide keskuse löögi alla sattumine uusi võimalusi nii Eestile kui ka teistele Euroopa riikidele.

Ajalugu on näidanud, et väikestele riikidele mõjub ebakindel aeg rängemalt kui suurtele, sest sõltuvus välismaailmast on ulatuslikum. Seetõttu loodab majandusanalüütik ning riigikogu liige Maris Lauri, et Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhetes lüüakse võimalikult kiiresti selgus majja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Üksikute ettevõtete jaoks võib asi olla tõsine. Väga palju sõltub kindlasti ka sellest, milles on tehtud lepingud sõlmitud. Kui need on naelas tehtud, siis naela väga tugev kukkumine teeb ekspordi Eesti jaoks kindlasti keeruliseks. Uute lepingute saamise samuti," selgitas Lauri.

Eesti kaubavahetus Suurbritanniaga ei ole Rootsi ja Soomega võrreldes kuigi tihe - tänavu aprillis moodustas eksport Suurbritanniasse koguekspordist alla 2,5 protsendi ja import alla 2,3 protsendi.

Brittide üllatuslik otsus lööb kaardipaki laiali kogu Euroopas, ütles majandusekspert Indrek Neivelt. See tähendab tema sõnul, et tekivad uued võimalused. Londonist on tarvis hulk töökohti ära kolida ning siin võiks oma osa endale haarata ka Eesti.

"Hiljemalt esmapäeval peaks meie peaminister või rahandusminister minema küsima TransferWise'i asutajate käest, mida peaks Eesti riik tegema, milliseid seaduseid on vaja muuta, milliseid uusi seadusi on vaja teha, et TransferWise'i sugused firmad tooksid oma peakontori Eestisse nüüd, kui nad peavad Londonist ära minema," rääkis Neivelt.

TranferWise'i asutaja ja tegevjuhi Taavet Hinrikuse sõnul on peakorteri mujale kolimine võimalik, kuid hetkel nad pole sellist otsust langetanud. Küll aga võib täna öelda, et Brexiti tõttu kasvab Londoni meeskond edaspidi oluliselt rahulikumas tempos kui varem.

"TransferWise'i Londoni kontori sulgemine pole tõenäoline, ent ilmselt kasvab sealne meeskond nüüd oluliselt väiksemal määral. Ettevõtte peakorteri viimine mujale on üks võimalus, aga me pole selles osas mingit lõplikku otsust teinud," kinnitas Hinrikus.

Teise Londonis tegutseva eestlaste idufirma, Insly, juht Risto Rossar ütles, et brittide referendumi tulemus võib kinni keerata investorite rahakraanid.

"Ma arvan, et esimesena muutuvad hästi ettevaatlikuks investorid, mis teeb start-up'ide maailmas rahatõstmise palju raskemaks. Kui eelnevalt start-up'id tahtsid asutada Londonisse või Inglismaale, siis nüüd võib see küll muutuda. Kui investorid pigem investeerivad võib-olla Saksamaa ettevõtetesse kui Inglismaa ettevõtetesse, siis see, kuhu start-up ettevõtteid luuakse, võib küll natuke muutuda," rääkis Rossar.

Majandusekspertide hinnangul võib Londoni asemel tõusta rohkem kaardile Frankfurt ja Pariis ning kui Eesti oma kaardid õigesti välja mängib, siis on olukorrast võita ka Tallinnal.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: