Johannesson kuulutas end Islandi presidendivalimiste võitjaks ({{commentsTotal}})

{{1466919396000 | amCalendar}}

Islandi presidendivalimiste soosik, ajaloolane ning poliitkommentaator Gudni Johannesson kuulutas end valimiste võitjaks.

Varem oli Islandi ringhääling (RUV) teatanud, et pärast enam kui kolmandiku häälte kokkulugemist oli Johannessoni toetus üle 38 protsendi. Tema lähimal konkurendil Halla Tomasdottiril veidi alla 30 protsendi.

"Kõiki hääli pole küll loetud, kuid arvan, et oleme võitnud," lausus Johannesson.

Väljastpoolt poliitikat tulevat Johannessoni peetakse mõõdukaks ja konsensusmeelseks. Ta otsustas enda sõnul presidendiks kandideerida pärast nn Panama paberite skandaali puhkemist aprillis, kui maksuparadiisi ettevõtte kasutamises hakati süüdistama ka toonast peaministrit Sigmundur Davíd Gunnlaugssoni.

Aprillis lekkinud maksudokumendid näitasid, et Islandi peaminister ja tema abikaasa Anna Sigurlaug Palsdottir kasutasid maksuparadiisi ettevõtet miljoniste investeeringute varjamiseks. Islandi parempoolne koalitsioonivalitsus esitas seejärel uueks peaministriks senise põllumajandusministri Sigurdur Ingi Johannssoni.

47-aastane Johannesson on vastu Islandi liitumisele Euroopa Liiduga.

Saareriigi presidendi amet on valdavalt tseremoniaalne ning tema funktsiooniks peetakse peamiselt põhiseaduse ja rahvusliku ühtsuse tagamist.
Islandi praegune president, 73-aastane Olafur Ragnar Grimsson on pidanud riigipeametit 20 aastat.

Islandi presidendivalimistel peetakse vaid üks voor.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.