Johannesson kuulutas end Islandi presidendivalimiste võitjaks ({{commentsTotal}})

{{1466919396000 | amCalendar}}

Islandi presidendivalimiste soosik, ajaloolane ning poliitkommentaator Gudni Johannesson kuulutas end valimiste võitjaks.

Varem oli Islandi ringhääling (RUV) teatanud, et pärast enam kui kolmandiku häälte kokkulugemist oli Johannessoni toetus üle 38 protsendi. Tema lähimal konkurendil Halla Tomasdottiril veidi alla 30 protsendi.

"Kõiki hääli pole küll loetud, kuid arvan, et oleme võitnud," lausus Johannesson.

Väljastpoolt poliitikat tulevat Johannessoni peetakse mõõdukaks ja konsensusmeelseks. Ta otsustas enda sõnul presidendiks kandideerida pärast nn Panama paberite skandaali puhkemist aprillis, kui maksuparadiisi ettevõtte kasutamises hakati süüdistama ka toonast peaministrit Sigmundur Davíd Gunnlaugssoni.

Aprillis lekkinud maksudokumendid näitasid, et Islandi peaminister ja tema abikaasa Anna Sigurlaug Palsdottir kasutasid maksuparadiisi ettevõtet miljoniste investeeringute varjamiseks. Islandi parempoolne koalitsioonivalitsus esitas seejärel uueks peaministriks senise põllumajandusministri Sigurdur Ingi Johannssoni.

47-aastane Johannesson on vastu Islandi liitumisele Euroopa Liiduga.

Saareriigi presidendi amet on valdavalt tseremoniaalne ning tema funktsiooniks peetakse peamiselt põhiseaduse ja rahvusliku ühtsuse tagamist.
Islandi praegune president, 73-aastane Olafur Ragnar Grimsson on pidanud riigipeametit 20 aastat.

Islandi presidendivalimistel peetakse vaid üks voor.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: