Nõunik: tänastest elualadest lendoravale ei piisa ({{commentsTotal}})

Lendorav on Eestis väljasuremisohus, sest selle väikese pelgliku imetaja arvukus langeb hirmuäratava kiirusega - kui 2012. aastal oli keskkonnaregistris 102 lendorava leiukohta, siis möödunud aastaks oli neist asustus säilinud vaid 39-s. Lendorava kaitseks on keskkonnaministeerium algatanud määruse, millega muudetakse juba olemasolevate püsielupaikade piire ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

Pimeduse varjus toimetada armastav lendorav on Eestis oma levila läänepiiril. Ta on kantud esmatähtsa liigina Euroopa Liidu loodusdirektiivi, mille järgi vajab liik ranget kaitset, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui varem arvati, et tegemist on väga inimpelgliku loomakesega, siis näiteks Iisakus suudab ta hakkama saada laste mänguväljaku ääres. Keskkonnaameti Viru regiooni metsahoiu spetsialisti Mare Renneli sõnul olid kohalikud esialgu väga imestunud, et nende maja kõrval nii haruldane loom elab.

See pesakoht on muidugi pigem erand. Tavaliselt elab lendorav rohkete vanade haavapuudega metsas, kus kindlasti peab olema vanu kuuski, mis pakuvad loomakesele varju. Lendoravat ennast väga lihtne märgata ei ole, isegi spetsialistid teevad nende pesapaiku kindlaks pabulate järgi, mis teatud ajal on menüüst sõltuvalt erkkollased, meenutades karriga praegud riisiteri.

Täna kehtiv kaitsekorralduskava pole lendorava säilimiseks piisav, sest raadiosaatjatega varustatud loomade jälgimine on näidanud, et lendorav liugleb läbi seniarvatust palju pikemaid vahemaid. Maapinnale lendorav oma käppa naljalt ei pane.

"Tänastest elualadest talle selgelt ei piisa, ta jääb nendel elualadel isolatsiooni, langeb röövloomade ohvriks ja on asjade praeguse seisu juures määratud Eestis väljasuremisele," rääkis keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel.

Ida-Virumaal on metsade raie viinud suletud populatsoonide tekkimiseni. Soomes, mis on teine Euroopa Liidu riik, kus loom elab, läheb lendoraval isegi nii hästi, et teda võib kohata koguni Helsingi eeslinnade parkides.

Praegu teevad Eesti teadlased meie lendoravate põlvnemise selgitamiseks võrdlevaid geenianalüüse Soome ja Venemaa isenditega.

"Nüüd, kui me loome uusi kaitsealasid, uusi püsielupaiku ja laiendame vanu, mis on juba iseenesest keeruline ja raske ettevõtmine, siis ikkagi on see õnnestumise puhul kordades odavam kui hakata nullist populatsiooni kasvatama. Nii kaua kuni meil on looduslik populatsioon, tuleb eelkõige panustada selle tugevdamisse," ütles Zingel.

Toimetaja: Merili Nael



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.