Nõunik: tänastest elualadest lendoravale ei piisa ({{commentsTotal}})

Lendorav on Eestis väljasuremisohus, sest selle väikese pelgliku imetaja arvukus langeb hirmuäratava kiirusega - kui 2012. aastal oli keskkonnaregistris 102 lendorava leiukohta, siis möödunud aastaks oli neist asustus säilinud vaid 39-s. Lendorava kaitseks on keskkonnaministeerium algatanud määruse, millega muudetakse juba olemasolevate püsielupaikade piire ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

Pimeduse varjus toimetada armastav lendorav on Eestis oma levila läänepiiril. Ta on kantud esmatähtsa liigina Euroopa Liidu loodusdirektiivi, mille järgi vajab liik ranget kaitset, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui varem arvati, et tegemist on väga inimpelgliku loomakesega, siis näiteks Iisakus suudab ta hakkama saada laste mänguväljaku ääres. Keskkonnaameti Viru regiooni metsahoiu spetsialisti Mare Renneli sõnul olid kohalikud esialgu väga imestunud, et nende maja kõrval nii haruldane loom elab.

See pesakoht on muidugi pigem erand. Tavaliselt elab lendorav rohkete vanade haavapuudega metsas, kus kindlasti peab olema vanu kuuski, mis pakuvad loomakesele varju. Lendoravat ennast väga lihtne märgata ei ole, isegi spetsialistid teevad nende pesapaiku kindlaks pabulate järgi, mis teatud ajal on menüüst sõltuvalt erkkollased, meenutades karriga praegud riisiteri.

Täna kehtiv kaitsekorralduskava pole lendorava säilimiseks piisav, sest raadiosaatjatega varustatud loomade jälgimine on näidanud, et lendorav liugleb läbi seniarvatust palju pikemaid vahemaid. Maapinnale lendorav oma käppa naljalt ei pane.

"Tänastest elualadest talle selgelt ei piisa, ta jääb nendel elualadel isolatsiooni, langeb röövloomade ohvriks ja on asjade praeguse seisu juures määratud Eestis väljasuremisele," rääkis keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel.

Ida-Virumaal on metsade raie viinud suletud populatsoonide tekkimiseni. Soomes, mis on teine Euroopa Liidu riik, kus loom elab, läheb lendoraval isegi nii hästi, et teda võib kohata koguni Helsingi eeslinnade parkides.

Praegu teevad Eesti teadlased meie lendoravate põlvnemise selgitamiseks võrdlevaid geenianalüüse Soome ja Venemaa isenditega.

"Nüüd, kui me loome uusi kaitsealasid, uusi püsielupaiku ja laiendame vanu, mis on juba iseenesest keeruline ja raske ettevõtmine, siis ikkagi on see õnnestumise puhul kordades odavam kui hakata nullist populatsiooni kasvatama. Nii kaua kuni meil on looduslik populatsioon, tuleb eelkõige panustada selle tugevdamisse," ütles Zingel.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.