Lobjakas Brexitist: Euroopa Liit ei hakka enda näolt nina ära lõikama ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kui Euroopa Liidu ja Suurbritannia esimesed emotsioonid taanduvad, siis saadakse aru, et lahutuse korral ei tohi kaks poolt üksteisele vaenulikuks jääda, sest see ei too kasu kummalegi, prognoosis Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" üks saatejuhte Ahto Lobjakas.

Lobjaka sõnul on tähtis suhete korraldamine läbirääkimisperioodi ajal.

"Minu ennustus on, et Euroopa ei hakka enda näolt nina ära lõikama, et sellele näole halba teha. See ei ole mõistlik kellegi jaoks. Kui mõlemalt poolt tunded maha tõmmatakse, saadakse aru, et kui tuleb lahutus, peab see olema selline, et kaks poolt ei jää üksteisele vaenulikeks. Sest vaenulik Suurbritannia kisub ikkagi Euroopa Liitu tagasi, isegi kui ta pole otsene ähvardus tema eksistentsile," ütles ta.

Lobjaka arvates alahinnatakse praegu ELi tulevast läbirääkimispositsiooni, see on siiski suuruselt teine majandus ELis.

"Kas või seesama näide, lootus või soov teha Suurbritanniast halb näide kõikidele võimalikele järgmistele lahkujatele omandab hoopis teise pildi selles "nina ära lõikamise" kontekstis. Tegemist ei ole Kreekaga, kelle saaks lihtsalt risti lüüa ja öelda, et midagi ei muutunud. Tegemist on suuruselt teise majandusega, kes on Suurbritannia, kus lisaks kõigele muule räägitakse seda keelt, mis on Euroopa Liidus rahvusvahelise suhtlemise keel," tõi ta välja.

Teine saatejuht Andrus Karnau märkis, et Briti referendum oli eelkõige nende sisepoliitiline küsimus ja kui vaadata teemasid, mis üles tõusid, puudutasid need brittide enda sisemist elukorraldust. Kui sotsiaalmeedias juubeldatakse, et britid võtsid kontrolli oma riigi üle tagasi, siis muudab see tema sõnul nõutuks.

"Kui mõelda korraks, mis Suurbritannias referendumi järel juhtus - valitsus on paigas, samad erakonnad, kes siiani olid parlamendis, on paigas, isegi kuninganna on paigas - milles väljendub riigi üle kontrolli tagasi võtmine, on keeruline aru saada. Samuti, et milles väljendub see, et britid siiamaani ei saanud otsustada oma riigi üle," ütles Karnau.

EKRE on Brexitile reageerinud ootamatult mõõdukalt

Eesti kõige mõjukam Euroopa Liidu vastane erakond EKRE on Karnau hinnangul pärast Suurbritannia Brexiti-otsust käitunud võrdlemisi mõõdukalt. Selle juhtfiguur Martin Helme on teinud avalduse, kus räägib küll referendumist ELi kuulumise üle, kuid üsna tinglikus vormis.

"Viimastel päevadel ei ole me näinud avalikkuses väga juubeldavat EKRE leeri, vähemalt mina ootasin, et see reaktsioon tuleb sealt väga tugev, et EKRE poliitikud, kes siiani on rääkinud ELi lagunemisest, kasutavad seda palju tugevamalt ära. Võimalik, et see on veel ees, olid vabad päevad ja inimesed olid maal ära. Reaktsioon on olnud suhteliselt leebe," nentis Karnau.

Ahto Lobjakas tõi välja, et näiteks Cornwelli piirkond, kus Brexit kõvasti hääli sai, on väga maaliline, ent Londonist väga kaugel ning sai seni ELilt 650 miljonit eurot aastas. Pärast EList lahkumist nad seda raha enam ei saa ja nüüd on sealsed elanikud avastanud, et on selle raha saamise vastu hääletanud.

"EKREst keegi võib mõelda, et kujutage ette, tuleb referendum ja nad võidavad selle emotsionaalse purske ajel, Eesti astub EList välja, nad võidavad valimised ja avastavad, et 18 protsenti Eesti eelarvest tuleb EList. Sa oled just moodustanud valitsuse, kuhu sa purjetad?" kirjeldas Lobjakas EKRE mõõduka reaktsiooni võimalikke tagamaid.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: