Eesti põldudel katsetati uut keskkonnasäästlikku vedelsõnnikulaotusmasinat ({{commentsTotal}})

Karmistuv veeseadus sunnib põllumajandustootjaid soetama keskkonnasäästlikke lägalaotusseadmeid, et loodusesse sattuv orgaaniline väetis ei põhjustaks kasu asemel kahju. Eesti ühe suurema piimatootja Väätsa Agro põldudel sai näha uusimat tehnikat, mida kasutatakse vedelsõnniku otse mulda viimiseks.

Taimekasvatuse instituudi osakonnajuhataja Kalvi Tamm ütleb, et Eesti põllumehed on viimastel aastatel ostnud palju uut vedelsõnniku käitlemise tehnoloogiat, sest sõnnikuga väetamise nõuded karmistuvad lähiaastatel veelgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui seni on see lubatud kuni 30. novembrini, siis on plaan, et see lõpeb kuu aega varem ära ja sellest tingituna põllumeestel on vähem päevi, millal nad saavad sõnnikut laotada, neil on vaja suuremat jõudlust, et sõnnik lühema aja jooksul ära laotada," rääkis Tamm.

Nüüd on põllumehel kaks valikut, kas lasta vedelsõnnik mulda viia selleks spetsialiseerunud firmadel või teha seda ise, soetades omale üldjuhul hirmkalli, kuid see-eest ka keskkonnahoidliku tehnika.

"Nõukogude ajal harjumuspärast läga põllule laotamist praegu peaaegu enam ei kohtagi. Moodsad masinad, mida Väätsa Agro põllul näha sai, viivad vedelsõnniku otse mulda," rääkis Väätsa Agro juhatuse esimees Margus Muld.

"Kõige tähtsam on valida oma ettevõtte tingimuste jaoks selline laotamise aeg ja viis, et võimalikult palju vedelsõnnikus olevaid toitaineid jääks põldu, taimedele ja mullale ja võimalikult vähe satuks keskkonda, kus seda keegi eriti ei oota," selgitas Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Taavi Võsa.

"Ma usun, et valdav enamus vedelsõnniku käitlejaid, piimalehma ja sealiha kasvatajaid on üsna teadlikud, millised on seadusest tulenevad piirangud ja sellega seoses teevad nad ka oma investeeringuid keskkonnasõbralikkusele mõeldes," ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.

Toimetaja: Merit Maarits