Saarlane elas kolm päeva Väikses väinas, et juhtida tähelepanu selle kinnikasvamise probleemile ({{commentsTotal}})

Heiki Hanso elas kolm ööpäeva ehk kogu jaanipühade aja paari ruutmeetri suurusel alusel Väikeses väinas, et tõmmata tähelepanu väina kinnikasvamise probleemile.

Heiki tahab, et inimesed hääletaksid tammi avade tegemise poolt, et vesi selles väinas uuesti liikuma saaks. "Rahvaalgatus.ee keskkonnas käib praegu Väikese väina elukeskkonna tervendamise eest kampaania ja me üritame edastada valitsusele selget sõnumi, et inimese tehtud keskkonnaprobleemidel on "parim enne" kuupäev. Ja sellel siin on see juba ammu ammu möödas," selgitas Heiki oma ettevõtmist.

Kuigi oma nn appihüüdega saadi rahvaalgatus.ee keskkonnas juurde sadu toetushääli, tegi meest murelikuks keskkonnaministri suhtumine probleemi. "Minister Pomerants ütles isiklikult päris otse välja, et tema on Rakvere mees ja teda see Väikese väina elu siin ei mõjuta. Ei positiivselt, ega negatiivselt!," rääkis Heiki.

"Mind kui Rakvere meest ei sega otsuseid tegemast ei Narva, Saaremaa, Hiiumaa ega Võrumaa kasuks, kui need on põhjendatud kulutustega ja mõistlikud. Mina rääkisin ainult detsembrikuisest rahajagamisest riigikogus. Kas ta tänavu üldse tuleb, seda saame näha. Aga ma ütlen, et ükski Rakvere mees ei panusta sellesse väinatammi, küll aga oma maakonna arengusse," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

"Tundub, et tänuväärne üritus. Mees on õige asja eest väljas. Kuigi ma ei ole ise küll kohalik, olen Ida-Virumaalt, aga hea asja nimel, miks mitte. Kui see ka tulemusi annaks muidugi," rääkis Rainer Ida-Virumaalt.

"Kui on kodaniku poolt algatus meie keskkonda ja loodust ainult paremaks muuta, siis miks mitte," ütles Rita Harjumaalt ning lubas kodus arvuti lahti teha ja ettevõtmisele oma toetushääle anda.

Kuigi Heiki elab täna juba jälle maapealset elu, ootab aga Väikese väina elukeskkonna parandamiseks jätkuvalt toetust veebikeskonnas rahvaalgatus.ee.

Toimetaja: Merit Maarits



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: