Matti Maasikas Brexitist: uusi referendumeid mujal EL-is ei paista, kuid välistada ei saa ({{commentsTotal}})

Matti Maasikas
Matti Maasikas Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas tõdes seoses Brexitiga, et kuigi eeskuju on nakkav ja äärmusparteid Prantsusmaast Slovakkiani on oma referendumi lippu juba lehvitanud, siis reaalselt võimalust mõnda sellist ellu kutsuda praegu veel ei tundu olevat, kuid välistada ei saa.

Maasikas märkis usutluses Eesti Päevalehele, et praegu on kõige tähtsam 27 liikmesriigi ühtsus ning parim, mida edasise vältimiseks teha saab, on oma rahvale ausalt olemasolevate valikute selgitamine.

"Iga signaal võimalikust fragmenteerumisest võib nii psühholoogiliselt, poliitiliselt kui ka majandulikult iseennast võimendada," märkis Maasikas.

Tema hinnangul on Suurbritannia rahvahääletuse tulemus äratuskell, et Euroopa Liit vajab ümbermõtestamist.

"Alati veikleb ka süngemail tunnil kuskil valguskiir. Minu jaoks on selleks valguskiireks väga paljudes pealinnades kostev mõistmine, et vajame tõsist arutelu Euroopa Liidu uuesti mõtestamise üle," märkis Maasikas.

Maasikas ei pea tõenäoliseks, et Ühendkuningriigi poliitiline klass võiks eirata rahvahääletuse tulemust või miks peaksid 27 liikmesriiki võtma veel kord ette Ühendkuningriigi lisasoove ning tema hinnangul pole mõtet hellitada lootust ka uuest rahvahääletusest, mis annaks "õige vastuse".

"Praegu, kolm päeva pärast siiski üsna selget vastust, on uuest rahvahääletusest, mis peaks siis soovijate meelest andma "õige" tulemuse, kummaline rääkida. Küll aga on huvitav jälgida debatti Ühendkuningriigis, kus vältimatult tõusis kohe küsimus, millele enne rahvahäälestust vastust ei saadud: Mis on nüüd plaan? Milline peks olema EL-i ja Ühendkuningriigi suhe? Ja mida see kodanikele tähendab?," nentis Maasikas.

Toimetaja: Marek Kuul



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: