Olav Anton: miks Brexit läks nagu läks ({{commentsTotal}})

Olav Anton.
Olav Anton. Autor/allikas: erakogu

Ülemad ei saa ja alamad ei taha vanaviisi jätkata. See Karl Marxi definitsioon revolutsioonilise situatsiooni kohta meenus mulle paratamatult, kui lugesin 24. juuni Eesti Päevalehest Siim Kallase arvamust Brexitist.

„Populistid läksid valitsejate vastu, valetasid, ja võitsid. Kõikidele äärmusrühmadele demokraatlikes riikides on see oluline sõnum. Valimised ei loe, valitsus pole usutav, samuti opositsioon. Vaja on lihtsat (enamasti valet) sõnumit, palju röökimist, suurt kõlapinda meedias, ja näe, mis võib juhtuda. Demokraatliku otsustamise mehhanismid ei suuda populistide rünnakule vastu seista,“ kirjutas Kallas.

Rahvas ei usalda valitsejaid, ei valitsust ega opositsiooni. Miski on mäda nii Taani riigis (Hamleti järeldus) kui ka Ühendkuningriigis, aga ka mujal Euroopas. Eestigi pole kahjuks selles suhtes erand. Brexiti kommentaare lugedes saab selgeks tõsiasi, et valitsejad keelduvad peeglisse vaatama, otsimaks vastuseid küsimustele, miks ja millal nad oma rahva populistidele loovutasid.

Keda võiks valitsejad oma peegelpildis ära tunda? Vastus on avalik saladus: nähakse samasugust populisti, keda innukalt süüdistatakse. Rahvakeeli – pada sõimab katelt.

Seega on EKRE laadsed poliittooted nii Reformierakond kui ka IRL ja SDP, aga ka Kesk- ja Vabaerakond. Samas on Eesti põhiseaduse järgi erakonnad ainukesed riigivalitsemise instrumendid.

Valdo Randpere näeks oma poliitilises peegelpildis seda, et aeg, millal populistidele kaotatakse valijad, ühtib ajaga, millal ostetakse Taimaa lõbusõiduks maksumaksja raha eest lennupiletid. Kalle Muuli näeks peeglist majoneesimehikesi, kes riigikogu liikmete kuluhüvitused naljanumbriks on pööranud.

Kaks viimast juhuslikku näidet on imepisike osa poliitikute missioonist valitsejate umbusaldamiseks. Oma hindamatu osa Euroopa Liidu umbusaldamiseks on lisanud ka Eesti riigiametnikud. Kümne aasta jooksul oleme kuulnud nende vabandusi: mina saan küll asjast aru, aga Euroopa Liit nõuab seda, teist ja kolmandat.

Siim Kallase populistide süüdistamine valetamises kõlab eriliselt õõnsalt kümne miljoni dollari kadumise ja VEB fondi juhtumite valguses. Tahtmatult meenub kirjandusklassikast Kaval-Antsu soovitus Vanapaganale: valeta, siis usutakse – kui tõtt räägid, ei usu sind keegi.

Valitsejad on veendunud, et on ainult kaks seisukohta: õige (nende oma) ja vale (neile sobimatu). Poliitlava täidavad populistid ja väljavalitud.

Inglise keeles iseloomustab sõnapaar „electedselected“ kirjeldatud vastuolu veelgi täpsemalt. Selle sõnapaari tõi laiemasse kasutusse ajakirjanik Edward Lucas, iseloomustades Vene presidendi Vladimir Putini valimist.

Väljavalituna saame endale uue Vabariigi Presidendi ja väljavalitutena teostavad oma võimu Euroopa tippjuhid koos arvuka eurobürokraatiaga. Vanarahva tarkusest teame tõsiasja, et see koer, kes pihta sai, kiunub kõige valjemalt. Brexiti järel kostab kõvemat kisa peaasjalikult Euroopa mandriosas.

Minu jaoks paljastas Euroopa bürokraatia oma rahvavaenuliku näo, kui kreeklasest eurovolinik (Kreeka valitsuse tagatoas väljavalitu) jagas laiali pagulaste võtmiste sundkvoote, selle asemel, et tunda muret Euroopa Liidu välispiiri olukorra kohta. Juhuslikult ühtis pagulaste ületuleku koht just Kreeka riigipiiriga.

Brexitiga, mis „poliitiliselt karjub“ kogu maailmale, et „poliitilised kuningad on alasti“, on mul ka isiklik seos. Nädal enne referendumit pidasin oma Kesk-Inglismaal elava väimeespoisiga pika Skype-vestluse. Tema ja tema sõbrad hääletasid kindlalt lahkumise poolt. Ta kirjeldas ka neid valijaid, kes peamiselt ebakindluse hirmust eelistasid jäämist.

Minu küsimuse peale, et kas ta kujutab ette seda segadust, mis väljumisega kaasneb, vastas puhastverd britt järgmist. Lahkumise mats võib olla tõepoolest tugev, võib meid isegi majanduslikult pikali lüüa. Mõne aja pärast tõuseme me omadele jalgadele ja jätkame iseseisvat elu vabadena neist hullustest, mis oleks meile kohustuslikud, lohisedes Euroopa Liidu kiiluvees.

Kaks peamist lahkumise põhjust väimehe hinnangul olid euroopa seaduste ülimuslikkus ja euroopa relvajõudude loomise algatused. Need kartused kasvavad palju suuremaks, kui kujutame eespool kirjeldatud Kreeka eurovoliniku juttu selle esitaja tõlgenduses (täitmiseks kohustusliku seadusena). Euroopa relvajõudude loomine tekitab olukorra, kus briti üksusi võib kamandama hakata Frank-Walter Steinmeieri tüüpi ülemus. Sellise õudusunenäo taustal pole mitte ainult lihtne aktsepteerida brittide valikut, vaid nõustuda nendega, kelle arvates oli viimane aeg „jalga lasta“.

Kahjuks on ebaproportsionaalselt palju tegevpoliitikuid nii kodus kui ka välismaal kahtluse alla seadnud demokraatliku otsustamise mehhanismid. Valimiste asemele veel midagi muud ei pakuta, kuid rahva tõrjumine otsustusprotsessist on ilmselge. Lihtsalt öeldes on poliitikud veendunud pseudomõttes, et rahvas on liiga loll, et rahvahääletusel midagi otsustada.

Ka meil on poliitikud korduvalt propageerinud arvamust, et poliitikud ei tohigi rahva tahtest lähtuda, vaid peavad oma tunde järgi rahvast tulevikku juhtima. Valimiste ajal on aga see idee maha vaikitud ja jäetud kasutamata võimalus oma tegelikule soovile valija mandaat taotleda.

Seega ei ole põhimõte „pime juhib jalutut“ veel välja surnud, erinevalt Nõukogude Liidust, kus ka seda ideed püüti juurutada. Rahva osalemine on asendatud poliittehnoloogiaga, mis oma olemuselt on puhas populism.

Tõsiasi, et Eesti rahva käest ei soovita mitte midagi riigi asjade otsustamisel küsida, ei paista aga tähendavat veel seda, et selliselt võiks käituda „vanal heal“ Inglismaal. Mikk Mikiveri retooriline küsimus „Kui võim on rahva käes, siis kelle käes see on?” on Ühendkuningriigis, erinevalt Eestis, veel au sees.

Jalgpalli termineid kasutades lõi Brexit palli valitsejate väravasse ja nüüd on nende kord – kas hakata ausalt „edasi mängima“ või David Cameroni kombel loobuda. Alamad ei taha vanaviisi jätkata ja ülemad peavad muutuma. Need, kes seda suudavad, saavad ka valijate mandaadi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: