Eesti peab olema valmis ajaloo pikimaks EL-i eesistumiseks ({{commentsTotal}})

{{1467013186000 | amCalendar}}

Eesti Euroopa Liidu eesistumisperiood võib alata arvatust varem ning kujuneda kavandatust pikemaks, sest Suurbritannia võib oma eesistumisperioodist loobuda, kinnitas peaminister Taavi Rõivas. Homme algaval Euroopa Ülemkogul loodab Rõivas saada Suurbritannia valitsusjuhilt David Cameronilt vastuse, kas britid on eesistumisest huvitatud või mitte.

Eesti on seniste plaanide järgi Euroopa Liidu eesistujariik 2018. aasta jaanuarist juuni lõpuni. Pool aastat enne peaks olema eesistujaks Suurbritannia. President Toomas Hendrik Ilves hoiatas juba mais, et Eestit võib oodata ajaloo pikim eesistumine. Täna tõdes ka Rõivas, et Eesti peab selleks tõepoolest valmis olema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peaminister rõhutas, et Suurbritannia ei ole küll veel kuidagi märku andnud, et 2017. aastal eesistumisest loobub, kuid selle valiku tegemine on nende vabadus. Ning see omakorda tähendab peaministri sõnul, et Eesti peab olema valmis oma eesistumist kas osaliselt või täielikult plaanitust varasemaks tuua. "Sellest küsimuses pole veel otsuseid langetatud," lisas Rõivas.

Ühe variandi kohaselt jagataks Suurbritannia pooleaastane periood ära Maltaga, mis on eesistuja enne britte. Näiteks võiks nii Malta kui ka Eesti eesistumine venida üheksakuuseks.

Mis saab siis, kui britid peaksidki eesitumisest loobuma, ei ole veel selge. Ühe variandi kohaselt jagataks Suurbritannia pooleaastane periood ära Maltaga, mis on eesistuja enne britte. Näiteks võiks nii Malta kui ka Eesti eesistumine venida üheksakuuseks. Samas on aga võimalik, et Eesti ongi eesistuja aasta aega järjest.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats nentis, et eilsel peaministrite kohtumisel vaatasid kolleegid selles küsimuses Eesti poole. "Mis on ka loomulik, meie oleme lihtsalt järgmine riik, kes ka külakorda peaks eesistuma," märkis ta.

EL eesistumine: 1000-pealise meeskonnaga projekt

Eesti-suguse väikeriigi jaoks on eesistumine ülisuur projekt. Senised plaanid näevad ette, et poole aasta jooksul tuleb Eesti poliitikutel ja ametnikel juhtida 200 töörühma tööd, valmistada ette kuni 700 eelnõu menetlemine ning korraldada kuni 2000 kohtumist.

Eesistumise meeskonda kaasatakse enam kui 1000 inimest. Brittide loobumine tähendaks, et töömaht võib veelgi suureneda.

"Loomulikult on see raske. See saab meile olema suur väljakutse. Aja mõttes tuleb kõik asjad ümber korraldada. Aga arvan, et seda ei saa küll öelda, et me ei ole sellises keerulises olukorras valmis vastutust võtma," tõdes Jäärats.

Peaminister Brexitist: tuleb hoiduda kättemaksust

Peaminister Taavi Rõivas ütles pärast tänast valitsuse erakorralist istungit ajakirjanikele, et Euroopa Liidu positsioon oli tohi olla kantud ärategemise ja kättemaksuvaimust. Otsused tuleb Eesti valitsusjuhi hinnangul teha selliselt, et koostöö brittidega oleks võimalik ka tulevikus.

Rõivas rõhutas, et Suurbritannia jääb oluliseks partneriks ja seda nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka julgeolekualaselt.

Euroopa Ülemkogult loodab Rõivas saada Suurbritannia peaministrilt David Cameronilt vastuse, kas britid kavatsevad 2017. aastal EL-i eesistumisest loobuda või mitte. Sellest oleneb, kas Eesti eelistumise aeg tõstetakse ettepoole.

"Küllap leiame mõistliku lahenduse. EL ei saa juhtimata jääda. Eesti peab olema valmis vajaduselt paindlik olema," märkis Rõivas.

Referendumi kohaselt toetas Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist 51,9 protsenti valijatest, samas pooldas EL-i jäämist 48,1 protsenti.

EL-ist lahkumise poolt oli 17,4 miljonit ning EL-i jäämise poolt 16,1 miljonit inimest.

Referendumil osales 33,6 miljonit ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Toimetaja: Greete Palmiste



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema