Ministrid on väljatöötamiskavatsuste vajalikkuse suhtes eri meelt   ({{commentsTotal}})

Jevgeni Ossinovski. Autor: Postimees/Scanpix

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski usub, et praegune kord, kus pea iga seadusemuudatuse eel peab koostama pika ja analüütilise väljatöötamiskavatsuse, pole mõistlik. Justiitsminister Urmas Reinsalu sellega ei nõustu. Tema sõnul peaksid ametnikud väljatöötamiskavatsustega lihtsalt rohkem vaeva nägema.

Alates läinud kevadest on justiitsministeeriumi seisukoht olnud, et pea igale seadusemuudatusele peab eelnema väljatöötamiskavatsus. See on dokument, mille koostamisel võetakse kokku kõigi asjassepuutuvate huvigruppide arvamused, teiste riikide kogemus samas valdkonnas ning erinevate spetsialistide uuringud ning hinnangud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski sõnul ei suuda dokument praegusel kujul sisulist debatti edendada, sest see on koostatud pärast seda, kui valitsus või eksperdid on sobiliku meetme kinnitanud.

"On selge, et sellisel juhul puudub väljatöötamiskavatsusel igasugune lisandväärtus ja selle koostamine on sisutühi bürokraatia tekitamine," tõdes Ossinovski oma kirjas Reinsalule. Samal meelel on ka sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, kelle sõnul ei tohiks väljatöötamiskavatsuse koostamine olla igakordne kohustus.

"Valitsuskabinet on täiesti pädev arutama mingite eelnõude või teemade puhul, kas materjalid on piisavad või tundub, et peaks rohkem rahvast kaasama. Asjade absolutiseerimine lõpeb tavaliselt nende ülereguleerimisega," ütles Priske.

Reinsalu: analüüsivad ametnikud teevad kesist tööd

Reinsalu tõdes samuti, et praegu kõik väljatöötamiskavatsused oma eesmärki ei täida. Selles pole tema sõnul aga süüdi dokument või selle väga rangelt paika pandud vorm, vaid pigem dokumendi koostajad, kes ei vaevu tegema sisulist analüüsi.

"Neid tehakse, aga liiga vähe ja sisulise põhjendamise vajadusest hiilitakse kõrvale. Küsimus ei ole bürokraatlikus etapis, kus kirjutada paberit lihtsalt paberi pärast, vaid küsimus on reaalselt ühiskonna ja teiste institutsioonide ette pandud valikutes. Mille nimel mingit asja reguleeritakse ja kas on võimalus kaaluda sisulisi alternatiive?" küsis Reinsalu selgitavalt.

Ossinovski tegi ettepaneku jätta valitsuse tegevusprogrammis paika pandud muudatustele väljatöötamiskavatsus tegemata. Reinsalu leiab aga, et valitsus ei tohikski konkreetseid muudatusi kirja panna, vaid need peaksid sündima väljatöötamiskavatsuse koostamisel tehtava analüüsi järel ehk iga muudatuse eeldus peaks olema analüüs.

Sotsiaalministeerium: eelnevad dokumendid võiks olla samaväärsed analüüsiallikad

Teatavasti jättis justiitsministeerium kevadel kooskõlastamata sotsiaalministeeriumis koostatud alkoholiseaduse muutmise eelnõu, põhjendades seda väljatöötamiskavatsuse puudumisega. Eelnõu tugines alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Ka taoliste dokumentide alusel tehtavate seadusemuudatuste puhul ei näe sotsiaalministeerium väljatöötamiskavatsuse dokumendil enam mõtet.

"Selle tegemine oli üks tohutu kaasamisprotsess. Ma tõesti ei näe, kuidas selles protsessis ühe täiendava paberi tegemine ja kooskõlastamine, kus tulevad välja täpselt needsamad vastuolud ja huvide konfliktid, saaks kuidagi meie õigusruumi läbipaistvamaks ja selgemaks teha," lisas Marika Priske.

Reinsalu nõustub, et juhul, kui analüüsid on tehtud, pole topelttööd teha tarvis. Samas pole ta enda sõnul veel näinud sellist rohelist raamatut, kus väljapakutud seadusemuudatuste mõju piisavalt analüüsitaks.

"Kui sisuline mõjuanalüüs on olemas ning me saame aru, mida mingi asi kaasa toob, ei häiri see [varasemale dokumendile baseerumine] mind üldse. Aga on naljakas, et konkreetse [alkoholi]seaduse eelnõu puhul on pool aastat valitsuses mingite nüansside võimalike mõjude üle debateeritud ilma, et meil oleks dokumendina ees tegelik mõjuanalüüs," märkis Reinsalu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Greete Palmiste



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised