Arvamusartikli tõttu vallandatud õpetaja otsib abi töövaidluskomisjonist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Arvamusartiklis esitatud seisukohtade tõttu Järva-Jaani gümnaasiumist vallandatud ajalooõpetaja Priit Dieves (EKRE) tegi tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse.

Dieves palub tuvastada tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning tuvastada, kas tema vallandamisel on rikutud tema põhiseaduslikke õigusi ja töölepingu seadust ja teisi seadusi ning eeskirju.

Dieves teatas ERR.ee-le, et Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants vallandas ta kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ametikohalt alates 10. juunist ning tõi vallandamise põhjuseks 8. juunil tema poolt Õhtulehes ilmunud artikli "Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!".

"Seoses antud artikli sisuga leidis Järva-Jaani gümnaasiumi direktor, et sellega on töötaja rikkunud töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3, 5, 6, lg 3. Samas, tutvudes artikli sisuga, tuleb tõdeda, et Õhtulehes ilmunud arvamus ei ole nimetatud töölepingu seaduse paragrahviga kooskõlas," kinnitas Dieves.

Tema sõnul ei saa täiesti viisakas vormis ja kultuurselt kirjutatud arvamusartiklis oma seisukohtade väljendamist üleriigilise levikuga päevalehes põhjendatult käsitleda tööandja usalduse kaotamise alusena.

"Vaadates seda, millistest tegudest töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5 mainib – vargus ja pettus –, siis on selge, et seadusandja on siin silmas pidanud õigusvastaseid või selgelt ebaeetilisi tegusid, millel ei ole vähimatki pistmist ühiskondlikus arutelus osalemisega kultuurselt väljendatud seisukohtade esitamise teel," kinnitas Dieves.

"Artikli sisus ei kirjutata ei koolist, õpetaja ametist ega ka ajaloo või ühiskonnaõpetuse õpetamisest koolides. Tegemist oli täielikult koolivälise arvamusavaldusega. Antud vallandamisotsusega rikub Järva-Jaani gümnaasiumi direktor sõnavabaduse põhimõtet ning diskrimineerib töötajat poliitliste või muude veendumuste tõttu," ütles Dives ja toonitas, et ta on muuhulgas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige.

Dieves viitas põhiseaduse §-le 12, mille kohaselt ei tohi mitte kedagi diskrimineerida poliitiliste või muude veendumuste tõttu, samuti põhiseaduse § 45, mis ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

"Töötaja vallandamine oma seisukohtade väljendamise pärast rikub otseselt igaühele põhiseaduse §-dega 40 ja 41 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklitega 9 ja 10 tagatud õigust mõtte-, südametunnistuse ja sõnavabadusele, just nagu ka põhiseaduse §-s 12 ja EIÕK artiklis 14 sätestatud õigust võrdsele kohtlemisele ja mitte-diskrimineerimisele. Töötajatele kehtivad Eesti vabariigi põhiseaduses ette nähtud põhiõigused ka töökohal," leidis Dieves ning lisas, et eriti oluliseks demokraatliku riigikorra tagamiseks on põhiseaduse § 48, mis sätestab, et „Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse.“

Toimetaja: Marek Kuul



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: