Nädalavahetusel päästeti Vahemerelt 3300 Itaaliasse pürginud migranti ({{commentsTotal}})

Paadid migrantidega Liibüa ranniku lähistel 23. juunil.
Paadid migrantidega Liibüa ranniku lähistel 23. juunil. Autor/allikas: Itaalia merevägi/AFP/Scanpix

Itaalia mereväe ja rannavalve laevad päästsid nädalavahetusel Vahemerelt kokku 3300 Euroopasse pürgivat migranti.

Mereväe pressiesindaja sõnul leidis aset 26 erinevat päästeoperatsiooni, vahendas Reuters.

Inimesi päästeti 25 paadist ja ühelt väikelaevalt, mis kõik asetsesid Liibüa ranniku lähedal.

Üks inimene leiti surnuna ning neli vigastatut tuli helikopteriga Lampedusa saarel asuvasse haiglasse toimetada.

Siseministeeriumi andmetel on käesoleva aasta jooksul saabunud Põhja-Aafrikast Itaaliasse umbes 60 000 migranti või põgenikku. Reedel päästeti ülerahvastatud paatidest 2000 inimest.

Eelmisel aastal peamiseks migrantide liikluskoridoriks olnud Türgi-Kreeka-Balkani marsruut on praeguseks hetkeks migratsioonileppe tõttu oma tähtsust minetama hakanud ning nüüd tundub, et Euroopasse pürgivad inimesed ja inimsmugeldajad on hakanud kasutama teisi marsruute - nende seas ka palju ohtlikumat võimalust paadiga Liibüast Itaaliasse minna.

Toimetaja: Laur Viirand



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: