Rain Kooli: elu pärast Brexitit ehk aga nüüd on jaanituledel burnout* ({{commentsTotal}})

Inimeste komme luua endale ettekujutuslikke, soovmõtlemisel põhinevaid tegelikkusi pole mingi uus nähtus. Selle pealt on aastatuhandeid teeninud petised, kasu lõiganud valitsejad ja võite kogunud väejuhid. Siiski on meie liigi ajaloolisel rännakul üha suurema valgustuse poole peetud seda inimloomuse omadust pigem takistuseks.

On ju enesestmõistetavalt loogiline, et kui inimene rakendab oma maailmakäsituse teenistusse mõtlemise asemel soovmõtlemise, analüüsi asemel emotsioonid, on tema vaatenurk lõpuks paratamatult ekslik. Samamoodi nagu on tihedas udus võimalik mööda sõita tuttavast teeotsast, nagu võib pimedas lüüa ennast valusasti vastu uksepiitu ja purjus olles hinnata valesti oma võimeid, tekitavad ka kujutelmad inimese ümber hägu, mis takistab vahedat vaadet ja jahedat kaalutlust.

Võtame lihtsa näite – suhtumine ”40-aastasesse neitsisse” ehk kõigiti täisealisesse, isegi keskea lävepakul olevasse naisesse või mehesse, keda ”üldsus” – tähendagu see siis kogu ühiskonda või koduküla klatšimoore – pole kunagi ühegi partneriga näinud. Kuna ümbritsevas kogukonnas kipub valitsema mingi (lõdvapoolselt) konsensuslik ettekujutus sellest, kuidas üks inimene oma elu peab elama, tehakse mainitud näidete puhul kiired järeldused.

Frigiidne. Lesbi. Homo. Aseksuaalne. Friik. Lihtsalt luuser.

Kusjuures – kui selline kujutluspilt on saanud eksisteerida piisavalt kaua, et muutuda tegelikkuseks (reaalselt ikkagi mitte päris tegelikkuseks, vaid inimeste ettekujutuseks tegelikkusest), on seda päris keeruline väärata ka siis, kui korraga ilmub lagedale hulk kujutelma kummutavaid tõendeid.

Näiteks läheb põliseks vanatüdrukuks tembeldatud naine mehele ja saab lapse või ilmub homoseksuaalseks peetud mees avalikkuse vaatevälja koos naissoost kallimaga. Ei, pole tõsi! See on ainult etendus! Trikk üldsuse eksitamiseks!, lärmab arvestatav osa sellest üldsusest – tajumata, et tegelikult klammerdutakse oma eksituse külge, kaevudes peadpidi üha sügavamale liiva alla, mitte ei olda õnnistatud tõenägijad.

Ja oleks siis, et erinevate (eksi)kujutelmade küüsis oleks vaid nn pööbel. Oo ei, oma pilvelosse on võimelised looma ka pealtnäha täiesti haritud ning edukad inimesed.

Ja siis me imestame, kuidas üks Brexit võimalikuks sai…

Võtke aastakümneid kestnud Euroopa Liidu vastane propaganda briti meedias, eeltoodud inimloomuse tahud ning loomulikult ka Euroopa Liidu niiditõmbajate tehtud vead aegadel, mille uniooni võimukabinettides oma jõudu tunnetades samuti kujutleti – näiteks seda, et üha paisuv bürokraatiamasin, direktiivirägastik ja ülereguleerimine ei jää tagasilöökideta.

Võtke kõik see ja pange rändekriis püssirohuks ning populismilaine süütenooriks. Nii saigi.

Nüüd aga on jaanipäev läbi. Ja jaanituledel on burnout*.

*burnout – läbipõlemine (ingl. k.)

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: