Kallas Brexitist: venitada pole mõtet
Euroopa Liidu endine transpordivolinik ja praegu Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Siim Kallas pooldab Euroopa Liidu karmi joont suhetes Suurbritanniaga.
"Mina pooldan pragmaatilist suhtumist, mille elemendiks on kindlasti see, et ei ole mõtet silitada pead ja öelda, et pole häda midagi. Et tegite referendumi ja midagi ei muutu. /.../ Ma olen ka seda meelt, et venitada ei ole siin mõtet," kommenteeris Kallas ERR-i uudisteportaalile.
Kallase sõnul saavad läbirääkimised brittide lahkumise üle olema rasked ja pikitud soovidega brittidele kätte maksta.
"Britid on endale kaubelnud välja niikuinii poolenisti Euroopa Liidust väljas olemise õigused. Neid erandeid on nii palju. Ja kogu aeg on nad takistanud igasuguseid asju, näiteks õigusalast koostööd. Ma arvan, et paljud tahavad nüüd brittidele koha kätte näidata," arvas Kallas.
Brittide esiseisvus hoopis väheneb
Brittidel tegelikult pärast Brexitit iseseisvus mõnevõrra väheneb. "Õigemini ei saa nad üldse enam kaasa rääkida nendes asjades, mida nad paratamatult peavad tegema. Kõik standardid, mis Euroopas on väga kõrgeks aetud nagu toiduohutus ja lennuohutus, kehtivad edasi," sõnas Kallas.
Kallas tõi näiteks, et Euroopa majandusala liikmed, Norra ja Šveits, kes ei kuulu Euroopa Liitu, maksavad Euroopa Liidu eelarvesse kopsakaid summasid. "Nad maksavad ja teevad kõike seda, mida Euroopa Liit ette kirjutab," märkis ta.
Kuigi uue referendumi korraldamise toetuseks on Suurbritannias antud juba miljoneid allkirju, ei pea kallas seda tõenäoliseks.
"Ma arvan, et nende uhkus ei luba seda teha. See on ikka väga suur alandus sellisel juhul," arvas Kallas.
Järgmisest võimalikust Briti peaministrist rääkides ütles Kallas, et ta ei usu, et selleks saab Boris Johnson. Samas leidis ta, et uus peaminister peaks tulema leave-kampaania leerist.
Euroopa Liidu institutsioonidel Kallas Brexiti suhtes vastutust ei näe. "Ma arvan, et Euroopa Liit tegi kõik, mis võimalik, et britid jääksid," lausus Kallas.
"Euroopa institutsioonid on teinud brittidele nii palju mööndusi, et pooles Euroopa Liidu lepingus on mingisugused Briti erandid sees," rääkis Kallas.
Euroopa Liidu tulevik toob muutusi
Euroopa Liidu tuleviku kohta ütles Kallas, et tulemas on heitlikud ajad ja oodata võib kiireid muutusi, millele tuleb ka adekvaatselt reageerida.
"Muutused tulevad, aga missugused muutused need saavad olema - see on küsimus. Ma arvan, et astutakse sammukene föderatsiooni suunas," prognoosis Kallas.
Kallas ei välistanud, et mõni riik veel lahkub. Samas viitas Kallas, et traditsiooniliselt euroskeptiliste riikide juhid on viimasel ajal teinud Euroopa Liitu pooldavaid avaldusi.
Kõige mustem stsenaarium oleks Kallase sõnul see, kui Euroopa Liit saab olema kümmekond riiki ja ülejäänutele pakutakse liikmelisust Euroopa majandusalal. Ka Eestil tuleb Kallase sõnul kujundada oma suhtumine nii Suurbritanniasse kui ka Euroopa Liitu.
"Kui tahta tugevamat Euroopa Liitu, siis peaks pooldama karmimat suhtumist Suurbritanniasse, aga arvestades meie julgeolekuhuvisid, siis me peame leidma õige vahekorra," lõpetas Kallas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov