Vene audiitorite kontrollretkest sõltub Eesti kalatööstuste ekspordilootus ({{commentsTotal}})

Kalad
Kalad Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Venemaa ja Kasahstani audiitorid viibivad sel nädalal Eestis, et auditeerida nelja kalatööstust. Lõppraportist sõltub, kas Venemaa tühistab oma aasta tagasi kehtestatud sisseveopiirangud Eesti kalatoodetele või mitte.

Venemaa audiitorid külastasid möödunud aasta maikuus nelja Eesti kalatööstust, mille inspekteerimise tulemusel seati meie kalatoodetele sisseveopiirang, põhjendades seda kõrgete kvaliteedinõuetega, millele Eesti kalakonservid ei vasta. Venemaa tuules keelustas Eesti kalatooted ka Kasahstan, sama otsus laienes Läti kalakonservidelegi. Venemaa samm järgnes Euroopa Liidu kaubandusembargole, mis kehtestati Venemaale pärast Krimmi annekteerimist.

Sel nädalal viibivad Venemaa veterinaarameti audiitorid taas Eestis ning külastatakse taas nelja kalatööstust. Kas tegemist võib olla katsega taastada Eesti kalatoodete pääs Venemaa ja Kasahstani turule või, vastupidi, pikendada keeldu, ei julge pakkuda ei Eesti veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ega ka maaeluminister Urmas Kruuse (RE). Seda, et teema on poliitiliselt laetud, möönavad aga mõlemad.

"Pole põhjust arvata, et Venemaa meelsus meie kauba suhtes oleks vahepeal kuidagi muutunud, aga meie oleme spetsialistid, meie poliitikaga ei tegele," kinnitas Kalda ERR.ee-le. "Näitame audiitoritele seda, mida nad näha soovivad."

Kalda selgitusel piisab ka, kui audiitorid leiavad vaid ühest auditeeritavast kalatööstusest midagi ebasoovitavat, kui impordikeeld laieneb kohe kogu Eesti kalatööstussektorile. Ehkki EL-i sanitaarnõuded toidukaupadele on karmid, on Venemaa kehtestatud nõuded veelgi karmimad. "Paljuski need ei ole põhjendatud," leiab Kalda, kuid möönab, et importiv maa võib kehtestada oma nõuded, sellega jääb meie kalatööstusel üle üksnes leppida.

Audiitorid alustavad oma ringkäiku homsest. Iga päev külastatakse üht tööstust. Nädala lõpuks mingit otsust siiski veel oodata pole ning mis ajaks raport valmib, pole Eesti veterinaar- ja toiduametil aimugi.

Initsiatiivi Eesti kalatööstusi inspekteerida näitas üles Venemaa ise. Ehkki hetkel aktiivset kalapüügiaega enam ei ole, valiti auditeeritavad tööstused välja nende seast, kes veel püüavad ja töötlevad. Millised need neli sõelale jäänud kalatööstust on, veterinaar- ja toiduamet ei avalda.

Kalda möönis, et ettevõtete soov oma toodangut Venemaale viia pole kadunud, mistõttu oldi nõus audiitoreid ka vastu võtma.

Kruuse: teatud juhtudel paistavad poliitilised kõrvad välja

Maaeluminister Urmas Kruuse möönis, et Venemaa ja Kasahstani algatus võib olla poliitiline, vaadates varasemaid otsuseid kahe riigi majandussuhete kohta.

"Teatud juhtudel poliitilised kõrvad paistavad sealt tagant välja," ei välistanud Kruuse võimalust, et audit ei lähtu tegelikest tulemustest, vaid poliitilisest tellimusest. "Loodame, et terve mõistus pikas perspektiivis ikkagi võidab ja Venemaal mäletatakse Eesti häid kalatooteid," avaldas minister ERR.-ee-le lootust.

Ka Kruuse tõdes, et ettevõtted peavad lihtsalt arvestama sellega, et kolmandatel riikidel võivad olla EL-ist erinevad kvaliteedinõuded.

Maaeluminister ei pidanud kuigi tõenäoliseks võimalust, et Brexit EL-i Venemaa-vastaseid sanktsioone kuidagi mõjutaks.

"Loodan, et Venemaa sanktsioonide jõustamine või leevendamine ei ole setud Brexitiga, sest küsimus on olnud väärtustes. Euroopa Liit on selgelt deklareerinud, et kui Minski kokkuleppeid järgitakse, võib alustada leevendusmehhanisme," ütles Kruuse.



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: