Kolm haiglat sõlmisid Narvas täisväärtusliku arstiabi jätkamiseks koostöölepingu ({{commentsTotal}})

{{1467031719000 | amCalendar}}

Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Tartu Ülikooli kliinikum sõlmisid täna koostööleppe, millega kindlustatakse ambulatoorne arstiabi Narva haiglas 2030. aastani. Leping lähtub haigekassa soovitustest erinevalt meditsiinilisest loogikast ja patsientide huvidest, mitte geograafilise kättesaadavuse põhimõttest.

Koostöölepe tähendab seda, et haiglad vaatavad ise, kuidas ratsionaalselt ja konkurentsi vältides meditsiiniturgu omavahel jagada, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eriti tähtis on see Narva elanike jaoks. Olgugi, et siin-seal on kõlanud hirmujutte, ei kao meditsiini- ja arstiabi Narvast kuhugi, kinnitas Ida-Viru keskhaigla ülemarst Aime Keis. Alles jäävad haigla ja ambulatoorsed vastuvõtud.

"Inimesed ei pea sõitma 50 või 130 km. Elementaarseid tervishoiuteenuseid saab siin, Narvas," sõnas Keis.

Selge sõnum on ka see, et Eesti suuruselt kolmandasse linna jäävad nii sünnitusosakond kui ka lastearstid. Keisi sõnul saab Ida-Viru haiglates rääkida märkimisväärselt suurest sündivusest, mistõttu ei ole ka tema arvates mõttekas spekuleerida selle üle, kas 60 000 elanikuga linnas sünnitusabi ja lastearstid koondada või mitte. Järgmiseks 14 aastaks peaks need alles jääma.

Narva haigla juhatuse liige Olev Silland loetles veel mitmeid erialaarste, mis tänu koostööle Narvas tööd jätkavad.

"Loodame, et suudame seda lepingut ka haigekassale presenteerida, et meedikute sõna kuulda võetaks ja et lepingute tabelite mahte vaid Narva ja Ida-Viru keskhaigla vahel Exceli tabelite tasemel ei lahendata," lausus ta.

Ametnike loogika on kohati absurdne. Tuleb lähtuda meditsiinilisest loogikast ja ennekõike patsientide huvidest.

- Urmas Siigur, TÜ kliinikum

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul suureneb koostöölepinguga kliinikumi teeninduspiirkond. Kuid põhjusi, miks Ida-Viru haiglaid aidata, on veelgi.

Näiteks tundub Siigurile, et ametnike loogika haiglate pakutavaid teenuseid eelarvestades on kohati absurdne. Seetõttu tuligi plaanimine enda õlule võtta. "Ei ole nii, et kui on üldhaigla, siis [peab olema] kaheksa ülderiala. Tuleb lähtuda meditsiinilisest loogikast ja ennekõike patsientide huvidest," selgitas Siigur.

"60 000 elanikuga linna haigla peab tagama hoopis midagi muud kui 6000 või 10 000 elanikuga linna haigla," lisas kliinikumi juht.

Koostööleping Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vahel kehtib 2030. aastani.

Toimetaja: Greete Palmiste



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: