Palling Brexitist: kellegi tagasiastumine olukorda ei lahenda ({{commentsTotal}})

Kalle Palling
Kalle Palling Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling (RE) ütles, et Brexit oli brittide umbusaldusavaldus oma peaministri vastu. Euroopa Liidu poole pealt kellegi tagasi astumine olukorda ei lahendaks.

"Ma arvan, et tegemist on referendumiga, mis toimus Ühendkuningriigis ja kus Ühendkuningriigi peaministri nägemus oli teistsugune, kui tema rahva oma. Seda võib pidada umbusalduse avalduseks just Ühendkuningriigi peaministri vastu. Usun, et briti valitsev erakond peab siin tegema oma järeldused ja võtma vastavad sammud. Kellegi tagasi astumine tänast olukorda siiski ei lahenda, parem on rahulikult ja tempokalt astuda edasi," ütles Palling ERR-i uudisteportaalile.

Euroopa Liidu püsimajäämisest rääkides ütles Palling, et liidu ühtsus ei tohiks olla poliitilise eliidi kujundada.

"Kuigi juhtivpoliitikutel on ELi teemade sõnumiseades tähtis ülesanne peab tajuma asjaolu, et liikmeid on 28 ja iga riigi hääl peab olema otsuste tegemisel võrdse kaaluga. Kuniks säilib hoiak, et on asutajad, suured ja teised liikmeriigid või hiljem liitujad ei ole EL-i tulevik helge," lausus Palling.

Tema hinnangul peaks hetkel EL suutma kiirelt konsolideeruda, asuda aktiivselt rakendama tänaseks võetud rändesurve, Venemaa tegevuse Ukrainas ja ka võlakriisi lahendamise meetmeid. "Peaksime suutma teineteise suhtes EL-is näidata üles rohkem solidaarsust, mida minu hinnangul ei ole võimaik peale suruda. Kindlasti saavutaks ka Juncker rohkem ja leiaks liikmesriikide mõistmist kui ta rohkem liikmesriikides kohal käiks oma poliitikaid tutvustamas. Seni on ta oma ametiaja jooksul jõudnud vähestesse riikidesse, kuigi olukorra tõsidust arvestades oleks olnud mida kohtadel seletada," rääkis Palling.

Pallingu sõnul usub ta, et lõhenemise hirm võib lõpuks Euroopat enam ühendada. "EL-i on aegade algusest legitimeerinud suutlikkus kriisidest välja tulla ja heaolu luua. Ma arvan, et võti peitubki ühises aktiivses ja solidaarses kriisilahenduses kõigepealt. Ja siis avalikemates EL-i teemade aruteludes," lõpetas Palling.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: