Tšehhi välisminister soovitas Junckerile tagasiastumist ({{commentsTotal}})

Lubomir Zaoralek (vasakul) ja Jean-Claude Juncker.
Lubomir Zaoralek (vasakul) ja Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tšehhi välisminister Lubomir Zaoralek avaldas arvamust, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker peaks tagasi astuma, sest viimane ei suutnud ära hoida Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust.

"Praegusel hetkel ma ei näe, et Euroopa Komisjoni president oleks kõige õigem mees oma ametikohal," kommenteeris Zaoralek Politico teatel tekkinud olukorda ja lisas, et "keegi Euroopa Liidus võiks kaaluda tagasiastumist".

"Ma kujutan ette, et Komisjoni võiks juhtida keegi au- ja usaldusväärne mees, kes olukorras, kus meid ähvardab oht jääda ilma jalast või käest, läheks sinna liikmesriiki ja ütleks brittidele: "Me soovime, et te jääksite"," selgitas Tšehhi välisminister oma seisukohta.

Peaminister: Euroopa Liit peab kiiremas korras muutuma

Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka ütles juba reedel pärast referendumi tulemuse selgumist, et Euroopa Liit peab end kiiremas korras reformima, et oma kodanike toetust pälvida.

Sobotka sõnas, et Briti referendum ei tähenda samas EL-i lõppu ning ühendus peaks Suurbritannia lahkumises kokku leppima "kiirelt ja ratsionaalselt", vahendas Reuters.

"Euroopa Liit peab kiiremas korras muutuma," kirjutas peaminister oma Facebooki lehel.

"Mitte selle pärast, et Suurbritannia on lahkunud, vaid selle pärast, et Euroopa projekt vajab oma kodanikelt palju suuremat toetust. Euroopa peab olema valmis tegutsema, olema paindlik, olema vähem bürokraatlik ning olema palju mõistvam selle mitmekesisuse suhtes, mida 27 liikmesriiki esindavad," selgitas Sobotka.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: