Politsei: joobes bussijuhid on Eestis erand, mitte reegel ({{commentsTotal}})

Politseinikud tabasid eile Järvamaal toimunud puhumisoperatsiooni käigus kaks alkoholi tarvitanud reisibussi juhti, kellest üks osutus järelkontrollis siiski kaineks. Politsei rahustab, et joobes bussijuhid on Eestis siiski pigem erand kui reegel.

Eile hommikul jäi Tallinna-Tartu maanteel puhumisreidi käigus vahele Superbusi reisibussi juht, kel tuvastati joove. See ei jäänud aga viimaseks reisijaid transportinud bussiks, mille politsei liiklusest eemaldas, sest natukene hiljem tabas politsei Hansabussi juhi, kes andis esmasel testimisel positiivse tulemuse, kuid tõendusliku alkomeetriga ülekontrollimisel osutus siiski kaineks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Superbusi juhtkond otsustas juhtunust teada saades vahele jäänud juhi töölepingu lõpetada.

"Alkoholi suhtes kehtib ettevõttes nulltolerants ja selline käitumine ei ole mitte mingil viisil aktsepteeritav, mistõttu konkreetse juhiga on tööleping lõpetatud," kommenteeris Superbusi piirkonnajuht Jaan Mürk.

Tema sõnul viiakse Superbusis sageli läbi pistelisi kontrolle, mille hulka kuulub alkomeetrisse puhumine. Tulevikus plaanib firma kontrollide osakaalu suurendada.

Hansabussis on bussijuhtidele igal hommikul kainuskontroll, mille viib läbi bussifirma logistik või dispetšer.

Hansabussi Viljandi ja Võru regioonide juhataja Madis Lepp nentis, et inimlikku kontrolli võib paraku vigu sisse tulla. "Üks inimene ühel pool, teine inimene teisel pool - võib eksida. Alati saab ju kuskiltki, kui väga tarvis on, läbi lipsata," avaldas ta kahetsust.

Eestis on sel aastal liiklusest kõrvaldatud üle 3500 juhi, kellest vaid kümme on bussijuhid. Politsei manitseb, et iga joobes juht liikluses on liiast, kuid nendib, et bussijuhtide hulgas õnneks väga suuri probleeme pole.

"Kui istute reisibussi ja kahtlete bussijuhi tervislikus seisundis - on ta siis joobes või on tal võib-olla haigus -, siis kindlasti soovitan helistada numbrile 112 ja politseipatrull kontrollib vajadusel juhti," sõnas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Bussi osalusel on tänavu juhtunud 44 liiklusõnnetust. Nendes hukkus kolm ning sai vigastada 105 inimest.

Toimetaja: Greete Palmiste



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema