Uuring: e-ekspordi potentsiaal on IT-valdkonna teenuste pakkumises ({{commentsTotal}})

IT
IT Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Täna avaldatud Praxise analüüsist selgub, et Eesti toodete e-ekspordi potentsiaal peitub kõrgtehnoloogiliste nišitoodete ja IT-valdkonna teenuste pakkumises.

Eesti riigil ei ole täpseid andmeid piiriülese e-kaubandusega tegelevate ettevõtjate arvu ega nende müügimahtude kohta, ent on teada, et riigisisene ja piiriülene e-kaubandus kokku annavad Eesti SKPsse ainult 0,75 protsenti.

Ülemaailmse e-kaubanduse turu on vallutanud Hiina, Ameerika ja Suurbritannia e-kauplejad. Eestis on e-kaubandus maailma mastaabis veel lapsekingades, moodustades 2015. aasta Euroopa B2C e-kaubanduse aruande kohaselt üksnes 0,75 protsenti SKP-st. Euroopas on e-kaubandus keskmiselt 2,5 protsenti SKP-st.

Äsjavalminud Praxise uuringu tulemused kinnitavad, et e-eksport on Eesti ettevõtjatele uus valdkond ja teadlikkus, kuidas e-eksporti edukalt teha, on veel üsna madal. E-ekspordi takistuste taga võib olla ettevõtjate vähene teadlikkus erinevatest tarnelahendustest, maksesüsteemidest, regulatiivsetest nõuetest ja e-turundusest.

"Füüsiliste toodete pakkujatele on üks olulisim e-ekspordi takistus transporditeenuse kõrge hind. See sunnib ettevõtjaid hästi läbi mõtlema, milliste toodete eksport on sihtturgudel üldse konkurentsivõimeline. Tootmisettevõtetel napib ka oskusi, kuidas oma tooteid edukalt välisriikides just e-kanalite vahendusel müüa," selgitas uuringu üks autoreist, Praxise majandusanalüütik Helena Rozeik.

Analüütiku sõnul peitub Eesti omatoodete e-ekspordi potentsiaal suuresti füüsiliselt väikeste ja kergkaaluliste kõrgtehnoloogiliste nišitoodete, näiteks meditsiinitoodete, pakkumisel. Hea potentsiaal on ka digitoodete ja e-teenuste ekspordil, kus näiteks IT-teenuste osas on Eesti ettevõtjad olnud üsna edukad. „Teine võimalus edu tagamiseks, kui hinnaeelist on raske saavutada, on lüüa konkurente väga hea turunduse, disaini või klienditeenindusega,“ ütles Rozeik.

Uuringu autorid teevad aruandes mitmeid soovitusi, kuidas riigi e-eksporti edendada ja hoogustada. Ühe ideena pakutakse uuringus välja e-ekspordi internetiturunduse toetuse rakendamist või e-ekspordi TEAMi moodustamist, mis aitaks ettevõtetel rahvusvahelistele turgudele siseneda või olemasolevat müüki kasvatada. Oluline on tegeleda ka teadlikkuse tõstmise ja Eesti kui usaldusväärse majanduskeskkonnaga riigi kuvandi jätkuva tugevdamisega.

Majandusministeerium plaanib uuringus tehtud soovitustest esmajoones tegeleda ettevõtjate e-ekspordialase teadlikkuse tõstmise ning oskuste parandamisega. EAS-il on kavas integreerida e-kaubandus senisest tugevamalt eksportööride koolitustega.

"E-kaubanduse koolituse sisu vaadatakse senise tagasiside ning uuringu tulemuste alusel üle ja viiakse paremasse vastavusse just piiriülese kaubanduse vajadustega. Eraldi e-ekspordi TEAMi moodustamine ei ole kuluefektiivne, ent sarnaste funktsioonide täitmisele mõeldakse eelkõige läbi koolituste ja mentorite võrgustike tekitamise," ütles MKM-i ettevõtlusvaldkonna juht Piret Treiberg.

Koostöös E-kaubanduse Liiduga on ministeeriumil kavas liikuda valdkondliku mentorlusteenuse ja infokeskkonna pakkumise suunal. 2Mis puutub Eesti kui innovaatilise ja usaldusväärse majanduskeskkonna jätkuvasse edendamisse, siis võetakse seda arvesse Eesti turundusstrateegia tegevustes," lisas Treiberg.

Praxise uuringus analüüsiti Eesti ettevõtjate e-ekspordiga seotud takistusi ja nende põhjuseid ning töötati välja riigipoolne sekkumisloogika, mis aitaks kaasa e-ekspordi arengule ja riigi koguekspordi hoogustumisele.

E-eksport tähendab uuringus kaupade ja teenuste piiriülest müüki interneti (sh mobiilse interneti) või muu arvutivõrgu kaudu, sealjuures ei pruugi kauba või teenuse eest maksmine või nende kohaletoimetamine toimuda elektrooniliselt. Piiriülest müüki elektroonilise kirja teel ei käsitleta uuringus e-ekspordina.

Toimetaja: Marek Kuul



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: