Poola saabub Ülemkogule ambitsioonikate reformiideedega ({{commentsTotal}})

Peaminister Beata Szydlo ja võimupartei juht Jaroslaw Kaczynski.
Peaminister Beata Szydlo ja võimupartei juht Jaroslaw Kaczynski. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Poola poliitiline juhtkond on andnud mõista, et Varssavi hinnangul tuleks Euroopa Liidu lepingut muuta viisil, mis annaks võimu Euroopa Komisjonilt rohkem liikmesriikidele. Samuti leiavad Poola juhid, et Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk peaksid viimaste sündmuste valguses tagasi astuma.

Poola välisminister Witold Waszczykowski ütles eile ajakirjanikele, et peaminister Beata Szydlo esitab "võib-olla" Poola plaani Brexiti-järgseks Euroopa Liiduks juba täna õhtul Ülemkogu raames toimuval õhtusöögil, vahendas EUobserver.

"Me oleme oma ettepanekute koostamise algfaasis... Need ettepanekud on üsna radikaalsed. Me mõtleme uuest Euroopa lepingust ning sellest, et anda peamine võim EL-is Euroopa Liidu Nõukogule, mitte Komisjonile," selgitas välisminister.

"Samuti süüdistame me Euroopa Liidu juhtkonda vigades ja vähemalt osa Euroopa juhtkonnast peaks ka vastutama ning andma ruumi läbirääkimisteks juba uutele poliitikutele," jätkas Waszczykowski.

Poola välisministri hinnangul peaksid lõppema ka mitmesugused kitsamas ringis kohtumised nagu äsjane EL-i asutajariikide välisministrite kokkusaamine või nn Normandia formaat, kus Ukraina ja Venemaaga suhtlevad ainult Prantsusmaa ja Saksamaa.

Samuti hoiatas Waszczykowski, et eurotsooni riikide süvenev integreerumine tekitaks veelgi suuremaid lõhesid, sest näiteks Poola puhul tooks praeguses olukorras ühisrahaga liitumine kaasa "majandusliku katastroofi".

Szydlo kohtub Cameroniga

Peaminister Szydlo rääkis eile ametist lahkuva Briti peaministri David Cameroniga telefoni teel ning täna peaks nad Ülemkogu raames ka kahepoolselt kohtuma. Szydlo sõnul soovib ta, et kõik Suurbritanniasse emigreerunud poolakad naaseksid kodumaale, kuid samas tahab ta ka seda, et kõik need Poola kodanikud, kes otsustavad siiski veel Suurbritannia olla, omaksid kõiki samu õigusi, mis varemgi.

Asepeaminister Mateusz Morawiecki aga kutsus kõiki Brexiti pärast muretsevaid pankureid oma kontoreid Londonist Varssavisse kolima ja rõhutas, et Poola majandus kasvab hetkel palju kiiremas tempos kui eurotsoonis.

Kaczynski: rahvusriikide liidu eesmärgiks peab olema supervõimu staatus

Ajalehele Rzeczpospolita intervjuu andnud võimupartei juhi Jaroslaw Kaczynski sõnul näitavad jutud EL-referendumitest Austrias, Prantsusmaal ja Hollandis seda, et "Euroopa Liidu poolt Lissaboni lepinguga peale surutud visioon on läbi kukkunud".

Kaczynski sõnul peavad liikmesriigid omama liidu sees suuremat suveräänsust. "Me peame säilitama Euroopa, mis koosneb rahvusriikidest, kes teevad üksteisega koostööd, luues ideaalsel juhul konföderatsiooni," sõnas ta.

"Bürokraatlikku survet Brüsselist" tuleb Kaczynski hinnangul vähendada ning Komisjoni roll peaks piirduma ühisturu reguleerimisega. Euroopa Parlament peaks aga Poola võimupartei juhi arvates moodustuma liikmesriikide parlamentide esindajatest.

Samuti on Kaczynski arvamusel, et Euroopa Liidu eesmärgiks peaks olema "supervõimu" staatus, kus Euroopa Liidu Nõukogu presidendil oleks kasutada Euroopa armee ja võimalus rakendada otsekohesemat poliitikat Hiina, Venemaa ja USA-ga suheldes.

Donald Tusk, kes on kodumaal olnud Kaczynski peamiseks poliitiliseks rivaaliks, peaks aga võimupartei juhi hinnangul "Euroopa poliitikast kaduma". "Läbirääkijana on ta otseselt vastutav Brexiti eest, kuid see kehtib ka kogu praeguse Euroopa Komisjoni kohta," toonitas Kaczynski.

Poola opositsioon on kriitiline

Teised Poola poliitikud on aga Õiguse ja Õigluse partei ideid kritiseerinud.

Endine vasakpoolne valitsusjuht Wlodzimierz Cimoszewicz hoiatas, et Euroopa Liidus pole praegu üldse mingisugust isu uue aluslepingu järele. "Need ettepanekud on meeletud, sest need on võrreldavad kutsega poliitilisele reegliteta kaklusele," lausus ta.

Liberaalse erakonna Nowoczesna asutaja Ryszard Petru prognoosis, et Euroopa Liit jaguneks sellil juhul kolmeks: eurotsooniks, EL-i meelseteks eurotsooni välisteks riikideks ja "peaaegu EL-ist väljas" olevateks riikideks nagu Ungari ja Poola. "Kui otsida pärast Suurbritannia lahkumist EL-i kõige euroskeptilisemat riiki, siis kahjuks on selleks riigiks praegu Poola," nentis ta.

Petru arvates oleks pidanud Poola juhid enne selliste visioonide väljakäimist oma EL-i partneritega ka konsulteerima, kuid tema sõnul on probleemiks see, et Kaczynski ei suhtle EL-i teiste liidritega. Üleskutseid Tuski või Junckeri tagasiastumiseks peab Petru aga absurdseteks.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: