Vangidevahetuslepe Indiaga jõudis valitsusse ({{commentsTotal}})

Laevakaitsjad Indias.
Laevakaitsjad Indias. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Välisministeeriumist jõudis valitsusse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eesti ja India vahel kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe sõlmimine.

Kokkuleppe eesmärk on sõlmida Eesti ja India Vabariigi vahel kahepoolne kokkulepe, mis käsitleb Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahel kohtulikult vabadusekaotusliku karistusega karistatud isikute üleandmist karistuse kandmiseks koduriiki, seisab eelnõu seletuskirjas.

Karistatud isik, kes peab olema vastuvõtva riigi kodanik, või tema esindaja võib kas üleandvale riigile või vastuvõtvale riigile esitada sooviavalduse üleandmiseks.

Kokkulepet saab rakendada vaid siis, kui täidetud on kokkuleppest tulenevad üleandmise tingimused ja üleandmisega on nõustunud karistatud isik, üleandev riik ja vastuvõttev riik.

Karistatud isiku üleandmisega seotud kulud kannab kokkuleppe kohaselt vastuvõttev riik, välja arvatud kulud, mis tekivad üksnes üleandva riigi territooriumil.

Kokkulepe allkirjastatakse esimesel võimalusel pärast eelnõu heakskiitmist.

Välisminister Marina Kaljurand ütles aprilli alguses riigikogus, et leping annab võimaluse, juhul kui laevakaitsjad loobuvad edasikaebamisest, rakendada kahepoolset lepingut ja tuua nad selle alusel Eestisse.

"Ma kinnitan veel kord, et see on välisministeeriumile prioriteetne teema, nii nagu ka valitsusele. Me tegeleme sellega poliitilisel tasandil ja inimlikul tasandil, Indias ja Euroopa Liidus ning teiste riikidega koostöös nii kaua, kui meie kodanikud pöörduvad tagasi kodumaale," ütles Kaljurand.

Eesti laevakaitsjad mõisteti 11. jaanuaril Indias viieks aastaks vangi. 14 Eesti laevakaitsja piraaditõrjelaeva pidas India rannavalve kinni 2013. aasta 11. oktoobril.

Kohalik politsei esitas kohtusse hagi, süüdistades AdvanForti laeval viibinud 35 meest, kelle hulka kuulusid peale eestlaste ka Briti ja Ukraina laevakaitsjad, illegaalse kütuse omamises, illegaalses India vetesse sisenemises ning illegaalses relvade sisseveos.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: