Juncker: London peab oma seisukoha Brexiti küsimuses selgelt välja ütlema ({{commentsTotal}})

{{1467105627000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus täna europarlamendis sõna võttes Suurbritanniat üles võimalikult kiiresti selgitama oma seisukohta Brexiti küsimuses. EL-ist lahkumist toetanud Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) eurosaadikutelt küsis ta aga, miks viimased üldse seal veel kohal on.

Juncker rõhutas, et Suurbritannia on igal juhul Euroopa Liidu sõbraks, kuid London peab segaduse vältimiseks oma selge positsiooni teatavaks tegema, vahendasid BBC ja Reuters.

Tänasel Ülemkogul kohtub peaminister David Cameron esimest korda pärast rahvahääletust oma EL-i kolleegidega. Reedel teatas ta, et astub hiljemalt sügisel tagasi ning et Euroopa Liidu lepingu 50. artiklist tuleneva lahkumisprotsessi peab käivitama juba tema järeltulija.

"Me peame selles olukorras võimalikult kiiresti selguse saama. Kuid ma olen ikkagi kurb, sest ma ei ole robot, hall burükraat ega tehnokraat. Ma olen eurooplane ja mul õigus öelda, et mul on Briti rahvahääletuse tulemuse pärast kahju," rääkis Juncker Euroopa parlamendis.

Samuti kinnitas Juncker, et mingeid salajasi läbirääkimisi enne ametliku lahkumisprotseduuri algust Londoniga pidama ei hakata. "Pole teadet, pole ka läbirääkimisi," võttis ta teema lühidalt kokku.

"Miks te üldse siin olete?"

"Me peame austama Briti demokraatiat ja viisi, kuidas selle raames seisukohta väljendati," sõnas Juncker, kelle lauset saatis haruldane aplaus ka UKIP-i eurosaadikute poolt.

"See on viimane kord, kui te siin aplodeerite... ja mõnes mõttes olen ma üldse üllatunud, et te siin olete. Te võitlete väljaastumise poolt. Briti valijad hääletasid väljaastumise poolt. Miks te üldse siin olete?" küsis Juncker ja jätkas siis oma kõnet. 

Enne istungi algust olid nii UKIP-i liider Nigel Farage kui ka Juncker üsnagi sõbralikus meeleolus ning Junckeri tavapäraste kallistuste ja põsesuudluste eest ei pääsenud ka Briti euroskeptikute juht.

 

Juncker kommenteeris ka mitmel pool kõlanud üleskutseid, mille kohaselt peaks ta tagasi astuma. "Ma pole ei väsinud ega haige. Ma võitlen ühendatud Euroopa nimel oma viimse hingetõmbeni," kinnitas ta.

Farage usub, et Suurbritannia saab Norrast parema lepingu

Farage omakorda ütles ajakirjanikele, et Suurbritannia sooviks on olla hea sõber ja kaubanduspartner järele jäävate EL-i riikidega.

"Me võitsime sõja, nüüd peame võitma ka rahu. Me tahame olla head sõbrad, head naabrid, head kaubanduspartnerid," loetles ta.

UKIP-i juhi arvates peaks Suurbritannia lahkuma niipea kui võimalik, kuid lahkumisprotsess peaks olema sõbralik. Ta lisas, et arvestades Briti majanduse suurust ja selle tihedaid seoseid ülejäänud Euroopa Liiduga, tuleks Londonile võimaldada soodsat lepet.

"Me oleme eurotsooni kõige suurem kaubanduspartner. Me saame palju parema lepingu kui Norra," avaldas Farage veendumust.

Lisaks usub Farage, et Euroopa Liidust lahkub tulevikus veelgi liikmesriike.

Põlise opositsioonipoliitikuna Farage võimalikel läbirääkimistel ise osalema ei hakka, valitsevate konservatiivide seas on aga nii vastutuse võtmise kui ka Cameroni järeltulija küsimuses kõik veel täiesti lahtine. 

Šotlasest eurosaadik Alyn Smith aga palus europarlamendilt, mitte jätta Šotimaad hätta pärast seda, kui Šotimaal hääletati ülekaalukalt EL-is püsimise poolt. Mehe avaldus tõi kaasa selle, et suur osa eurosaadikuid tõusis aplodeerimiseks püsti. 

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: