Eesti taarat soomlastelt koguda plaaninud firma pani pillid kotti ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Eestist ostetud joogipurkide kogumisest ärimudelit kavandanud Soome ettevõtte tegevus on varjusurmas. Kogu idee teostust varjutas algusest peale vaidlus tegevuse seaduslikkuse üle.

Viron Tölkkipalautus Oy esindaja Mika Reinikainen tunnistab, et ettevõte on tegevuse peatanud ega pea äri uuesti alustamist kuigi tõenäoliseks, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.

Reinikainen süüdistab äri läbikukkumises nii Helsingi linna, millega firma ei jõudnud kokkuleppele äripinna rentimises, kui ka meediat, ametnikke ja poliitikuid.

Ettevõtte äriidee seisnes Eestist ostetud ja Soome taritud taara kokkuostmises ja Eestisse tagasi vedamises. Lühikest aega joogipurke ka kokku osteti, makstes nende eest 8 senti tükist. Eestis saab iga pakendiringlusse tagastatud joogipurgi eest pandina tagasi 10 senti – Viron Tölkkipalautus Oy mõtte kohaselt oleks nende kasum tulnud sellest hinnavahest.

Süüdistus pandisüsteemi petmiskatses

Eestis taara ringlust korraldav Eesti Pandipakend protesteeris Soome firma äriskeemi vastu peatselt pärast selle tegevuse algust. Pandipakendi väitel on suur osa Soome jõudvast taarast ostetud Eesti ja Soome vahel seilavatelt laevadelt – sealt ostes ei maksta purgi eest aga seda 10-sendist pandiraha, mille näiteks Eesti poest joogipurgi ostev klient koos ostuga tasuma peab ja mille Eesti taaraautomaat hiljem sinna viidud purgi eest tagastab.

Eesti Pandipaketi sõnul oleks Soome firma tegevus tekitanud Eesti turul ebavõrdse olukorra, kus Pandipakend pidanuks maksma Eestisse tagastatava taara pealt välja pandiraha ka juhul, kui kliendid seda esmalt tasunud ei ole.

"Kui keegi hakkab Soomes organiseeritult Eesti pandimärgistusega taarat koguma, millest valdav osa on pärit laevadelt, peab Eesti süsteem poole aasta kuni aasta pärast pillid kotti panema," rääkis Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal mullu augustis.

Soome taaraautomaadid Eesti purkide eest raha ei anna

Lisaks tõdes Eesti keskkonnaamet, et joogitaarat riiki tuues on tegemist jäätmekäitlusega, milleks peab olema riikidevaheline veoluba ning jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Viron Tölkkipalautus Oy küll kinnitas Soome meedias üldsõnaliselt, et lubadega on kaikki kunnossa, aga ettevõtte tegevus jäi enne soiku, kui selgus, kas ka tegelikult kõik korras oli.

Eestist viiakse igal aastal Soome kümneid miljoneid joogipurke. Joogipurgid võib küll tagastada ka Soome pakendiringlussüsteemi, kuid sealt nende eest pandiraha ei saa.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: