Puust ja punaseks: keda 1. juulist käivituv töövõimereform puudutab ja kuhu pöörduda ({{commentsTotal}})

{{1467106614000 | amCalendar}}

1. juulist käivituv töövõimereform puudutab vaid neid inimesi, kes vajavad esmakordselt oma vähenenud töövõime hindamist: noored, alles tööjõuturule sisenevad inimesed või edaspidi osaliselt töövõime kaotavad inimesed, kes enam täiskoormusel tööd teha ei saa.

Noori, 16-aastaseks saavaid inimesi, kes ei õpi ning saavad seetõttu tööealisteks, kuid on vähenenud töövõimega, on tööjõuturule lisandumas umbes 350. Nemad on töövõimereformi käigus töötukassale üle läinud hindamise esimesed kliendid.

Lisaks tulevad kõik need, kel raske haigus või õnnetus hiljuti töövõimet on räsinud ja kes enam täiskoormusel töötada ei suuda ning vajavad nüüd nõustamist ja säilinud töövõime hindamist. Neid on töötukassa statistilisel hinnangul 7500, kuid täpsemalt selgub töö käigus.

Kuivõrd 1. juulist käivituv reform puudutab vaid uusi pöördujaid, tuleb töövõimetuspensionäridel, kelle korduvekspertiisi tähtaeg on tänavu, pöörduda jätkuvalt sotsiaalkindlustusametisse. Alates homsest hakkab sotsiaalkindlustusamet töövõimetuspensionäridele ja puudega inimestele, kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub 2017. aastal, teavituskirju saatma.

Värske arstitõendiga töötukassasse

Inimene, kellele on määratud puue ja kes vajab esmast töövõime hindamist, peab seadma sammud töötukassasse. Eelneva kuue kuu jooksul tuleb käia arstil - perearstil, eriarstil või töötervishoiuarstil - , teatades soovist hinnata oma töövõimet. See on vajalik selleks, et terviseandmed oleksid võimalikult värsked. Arst sisestab andmed e-tervise keskkonda ning seejärel võib juba tee töötukassasse ette võtta.

Töötukassas tuleb koostöös juhtumikorraldajaga täita ankeet, mis aitab eksperdist eriarstil inimese töövõimet võimalikult täpselt hinnata - see hinnang on protsessi kõige olulisem tulem.

Kui ankeet on on täidetud põhjalikult ja arstitõend on samuti ülevaatlik, pole hindamiseks eksperdi juurde kohale alati minna vajagi, kuigi töötukassa lepingulised hindajad võtavad inimesi vastu igas maakonnas.

Kogu esmase hindamise protsess võtab aega kokku kuni 30 päeva, seejärel on töötukassal pilt ees, kas ja millist tööd inimesele pakkuda saab. Näiteks võib eksperdi hinnangust selguda, et mõnele inimesele ei sobi püstijalutöö, teisele raskuste tõstmine, kolmandale rutiinsed liigutused jne.

______
"Kindlasti ei sunni me ühtegi inimest tööle," rõhutas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ERR-ile. "Kuid inimene peab meiega koostööd tegema kõiges, mis on ühises tegevuskavas kokku lepitud."
______

Paavel kinnitas, et töötukassa annab endale aru, et nad peavad olema väga paindllikud ja nägema kõvasti vaeva selleks, et leida inimestele sobiv töö.

Selleks, et ka inimene ise saaks veenduda nii pakutava töö sobivuses kui ka meeldivuses, on võimalik käia ettevõttes esmalt tööpraktikal.

Motivatsioon tööandjale

Töövõimereformi peamine muutus tööandja jaoks on see, et vähenenud töövõimega inimese töölevõtmisel jääb sotsiaalmaksu tasumine riigi kanda. Sellega loodab riik motiveerida tööandjaid suuremale paindlikkusele töötajate värbamisel.

______
Nüüdsest hindab inimese vähenenud töövõimet töötukassa. Töövõimetoetust hakkab välja maksma töötukassa. Riigi makstav toetus osalise töövõime kaotuse korral on 192 eurot kuus, töövõime puudumisel 337 eurot kuus. Vähenenud töövõimega inimese värbamisel tasub sotsiaalmaksu tööandja asemel töötukassa. Varasema töövõimekao ümberhindamisi hakkab töötukassa tegema 1. jaanuarist 2017.
______



Kaja Tael usub, et jõuab ebainimlikust töökoormusest hoolimata üle eesistumise finišijoone oma jalgadel.

Kaja Tael: eesistuja ei saa võtta teatepulka ja staadionilt ära joosta

Eesistumise jooksul on kostnud siit-sealt hääli, et Eesti oleks pidanud tegema rohkem, olema teravam ja sõnakam. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus Kaja Tael leiab, et eesistumine on nagu meeskonnajooks, kus üks liige ei saa võtta teatepulka ja joosta sellega vastassuunas staadionilt minema.

IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: