Puust ja punaseks: keda 1. juulist käivituv töövõimereform puudutab ja kuhu pöörduda ({{commentsTotal}})

{{1467106614000 | amCalendar}}

1. juulist käivituv töövõimereform puudutab vaid neid inimesi, kes vajavad esmakordselt oma vähenenud töövõime hindamist: noored, alles tööjõuturule sisenevad inimesed või edaspidi osaliselt töövõime kaotavad inimesed, kes enam täiskoormusel tööd teha ei saa.

Noori, 16-aastaseks saavaid inimesi, kes ei õpi ning saavad seetõttu tööealisteks, kuid on vähenenud töövõimega, on tööjõuturule lisandumas umbes 350. Nemad on töövõimereformi käigus töötukassale üle läinud hindamise esimesed kliendid.

Lisaks tulevad kõik need, kel raske haigus või õnnetus hiljuti töövõimet on räsinud ja kes enam täiskoormusel töötada ei suuda ning vajavad nüüd nõustamist ja säilinud töövõime hindamist. Neid on töötukassa statistilisel hinnangul 7500, kuid täpsemalt selgub töö käigus.

Kuivõrd 1. juulist käivituv reform puudutab vaid uusi pöördujaid, tuleb töövõimetuspensionäridel, kelle korduvekspertiisi tähtaeg on tänavu, pöörduda jätkuvalt sotsiaalkindlustusametisse. Alates homsest hakkab sotsiaalkindlustusamet töövõimetuspensionäridele ja puudega inimestele, kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub 2017. aastal, teavituskirju saatma.

Värske arstitõendiga töötukassasse

Inimene, kellele on määratud puue ja kes vajab esmast töövõime hindamist, peab seadma sammud töötukassasse. Eelneva kuue kuu jooksul tuleb käia arstil - perearstil, eriarstil või töötervishoiuarstil - , teatades soovist hinnata oma töövõimet. See on vajalik selleks, et terviseandmed oleksid võimalikult värsked. Arst sisestab andmed e-tervise keskkonda ning seejärel võib juba tee töötukassasse ette võtta.

Töötukassas tuleb koostöös juhtumikorraldajaga täita ankeet, mis aitab eksperdist eriarstil inimese töövõimet võimalikult täpselt hinnata - see hinnang on protsessi kõige olulisem tulem.

Kui ankeet on on täidetud põhjalikult ja arstitõend on samuti ülevaatlik, pole hindamiseks eksperdi juurde kohale alati minna vajagi, kuigi töötukassa lepingulised hindajad võtavad inimesi vastu igas maakonnas.

Kogu esmase hindamise protsess võtab aega kokku kuni 30 päeva, seejärel on töötukassal pilt ees, kas ja millist tööd inimesele pakkuda saab. Näiteks võib eksperdi hinnangust selguda, et mõnele inimesele ei sobi püstijalutöö, teisele raskuste tõstmine, kolmandale rutiinsed liigutused jne.

______
"Kindlasti ei sunni me ühtegi inimest tööle," rõhutas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ERR-ile. "Kuid inimene peab meiega koostööd tegema kõiges, mis on ühises tegevuskavas kokku lepitud."
______

Paavel kinnitas, et töötukassa annab endale aru, et nad peavad olema väga paindllikud ja nägema kõvasti vaeva selleks, et leida inimestele sobiv töö.

Selleks, et ka inimene ise saaks veenduda nii pakutava töö sobivuses kui ka meeldivuses, on võimalik käia ettevõttes esmalt tööpraktikal.

Motivatsioon tööandjale

Töövõimereformi peamine muutus tööandja jaoks on see, et vähenenud töövõimega inimese töölevõtmisel jääb sotsiaalmaksu tasumine riigi kanda. Sellega loodab riik motiveerida tööandjaid suuremale paindlikkusele töötajate värbamisel.

______
Nüüdsest hindab inimese vähenenud töövõimet töötukassa. Töövõimetoetust hakkab välja maksma töötukassa. Riigi makstav toetus osalise töövõime kaotuse korral on 192 eurot kuus, töövõime puudumisel 337 eurot kuus. Vähenenud töövõimega inimese värbamisel tasub sotsiaalmaksu tööandja asemel töötukassa. Varasema töövõimekao ümberhindamisi hakkab töötukassa tegema 1. jaanuarist 2017.
______



TERRORIRÜNNAK MANCHESTERIS
Manchester 23. mail.
Blogiülevaade: Manchesteris sai terrorirünnakus surma 22 inimest

Politsei: rünnaku korraldanud mees oli 22-aastane Salman Abedi