Politico tegi ülevaate Ülemkogule saabuvate riikide seisukohtadest ({{commentsTotal}})

{{1467113205000 | amCalendar}}

Kui Ülemkogule saabunud Euroopa Liidu riigijuhid täna õhtusöögil kokku saavad, siis ootavad nad selgitusi eelkõige Briti peaministrilt David Cameronilt, kuid pakuvad ka ise erinevaid lahendusi, kuidas praeguses olukorras edasi tegutseda.

Suurbritannia rahvahääletuse tulemus, mille kohaselt peaks Ühendkuningriik EL-ist lahkuma, on toonud kaasa languse finantsturgudel, ähvardab Ühendkuningriiki ennast lagunemisega ning andis poliitilise hoobi Euroopa Liidule, kus tuleb samaaegselt jätkata ka mitme muu kriisi haldamisega.

Liikmesriikide seas on edasiste arengute küsimuses mitmeid seisukohti, mis on tihti täiesti vastandlikud. Väljaanne Politico võttis kokku kindlama seisukoha kujundanud liikmesriikide positsioonid, millega tippkohtumisele saabutakse.

Suurbritannia

Cameroni enda seisukoht on üsna selge - tema astub hiljemalt sügisel tagasi ning referendumi tulemusest lähtuva otsuse alustada ametlikult EL-ist lahkumise protseduuri peab tegema juba tema järeltulija. Seni Briti valitsus Euroopa Liidu lepingu 50. artiklit ei käivita.

Olukorra muudab aga keeruliseks asjaolu, et valitsuserakond oli juba enne referendumit EL-is jätkamise teemal lõhenenud ning võidukaks osutunud Brexiti-toetajad on oma edust mingil määral ka ise üllatunud. Seega pole Cameroni järeltulija nimi kaugeltki veel selge. Üldiselt ollakse aga Londonis seisukohal, et lahkumisprotsessi käivitamisega pole kiiret.

Lisaks käib sisevõitlus ka peamiseks opositsiooniparteiks olevate leiboristide seas, miljonid inimesed nõuavad uut referendumit või uusi parlamendivalimisi ning Šotimaal, Põhja-Iirimaal ning isegi Brexiti vastu hääletanud Londonis räägitakse Suurbritanniast eraldumisest, et EL-is jätkata.

Oluline on ka meeles pidada, et lahkumisprotsess peaks saama ka Briti parlamendi heakskiidu - hetkel on seal aga suurem osa rahvasaadikutest, kui Brexiti-vastased toorid ja opositsioon kokku liita - pigem sellise sammu vastu. Ühe riigiõigusliku tõlgenduse kohaselt oleks EL-ist lahkumise küsimuses vetoõigus ka Brexiti vastu hääletanud Šotimaal.

Prantsusmaa

Pariis soovib kiiremas korras alustada Suurbritannia lahkulöömise protsessi, et saada kontrolli alla ebastabiilsus, mis toidab euroskeptikuid nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Välisminister Jean-Marc Ayrault oli laupäeval Berliinis väga otsekohene, kui ta teatas EL-asutajariikide kohtumisel, et "nemad alustavad protsessiga kohe".

Saksamaa

Berliin soovib küll võimaldada Suurbritanniale "mõistlikku aega", kuid rõhutab samuti, et mingeid läbirääkimisi ei saa olla enne 50. artikli käivitamist.

"Me oleme kokku leppinud, et enne ametliku taotluse laekumist Euroopa Ülemkogule ei ole mingeid mitteametlikke või ametlikke läbirääkimisi Suurbritannia lahkumise teemal," ütles liidukantsler Angela Merkel eile õhtul pressikonverentsil.

Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad ülejäänud Euroopa Liidu senisest suuremat integreerumist.

Belgia

Belgia soovib, et Suurbritannia koheselt Euroopa Liidust lahkumist alustaks. "Ma ei ole kättemaksuhimuline, kuid me peame kiiremas korras tekitama brittides tunde, et nad saavutasid Pyrrhose võidu. See nõuab kiiret lahendust, mida ei saa lahjendada igasuguste järeleandmistega," rääkis Belgia peaminister Charles Michel käesoleval nädalal.

Iirimaa

Dublin üritab olla kujunenud olukorras vahendajaks, kes soovib ka ära hoida võimaliku Ühendkuningriigi vastu suunatud kättemaksu.

Peaminister Enda Kenny kutsus üles lähedastele suhetele EL-i ja Suurbritannia vahel, sest see olevat kõigi, eriti Iirimaa, jaoks parim lahendus. Kenny arvates saadakse juba ka laiemalt aru, et enne ametliku lahkumisprotseduuri algust tuleb ära oodata uue Briti valitsuse ametisse asumine.

Ungari

Budapesti arvates ei pea Brexiti ametliku käivitamisega kiirustama, kuid euroskeptiline peaminister Viktor Orban näeb kujunenud olukorras ka võimalust. Allikate kinnitusel saabub ta Ülemkogule sooviga ellu kutsuda mitmeid reforme, sealhulgas selliseid, mis puudutavad piirkontrolli, migratsiooni ja julgeolekut. Võimalik, et Ungari nõuab ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri tagasiastumist.

Rootsi

Stockholm on valmis andma Suurbritanniale 50. artikli käivitamiseks aega hoolimata asjaolust, et eurotsooni mitte kuuluvas riigis on juba samuti kõlanud üleskutseid EL-i liikmesuse küsimuses referendum korraldada.

Rootsi alaline esindaja EL-i juures Anders Ahnlid sõnul saadakse Stockholmis aru, et praeguses poliitilises olukorras pole Briti peaministril veel võimalik lahkumisprotsessi ametlikult alustada.

"Oleks sobivam, kui selle sammu teeks järgmine peaminister, kuid samas peab olema arusaadav, et lõpmatuseni ei saa selle asjaga venitada. Peab kiiremas korras olema kindlus ja selgelt taastatud suhted Ühendkuningriigi ja EL-i vahel," selgitas ta.

Euroopa Liidu senisest suuremast integreerumisest Rootsi eriti huvitatud pole, sest föderatiivsete initsiatiivide jaoks polevat praegu õige aeg.

Itaalia

Itaalia pooldab Suurbritannia kiiret lahkumist ja seda peamiselt seetõttu, et vähendada ebastabiilsust oma finantsturgudel.

"Me arvame, et ebakindlust tuleb vähendada, seega me ütleme, et Briti valitsus peaks 50. artiklit võimalikult kiiresti rakendama. Ma ei tea, kas see on homme või oktoobris... Meie peamiseks mureks on sellega seotud ebastabiilsus turgudel," rääkis Itaalia rahandusministeeriumi pressiesindaja Roberto Basso.

Asutajaliikmena toetab Itaalia ka Prantsusmaa ja Saksamaa algatust Euroopa Liitu senisest rohkem integreerida.

Tšehhi Vabariik

Praha ei nõua, et London kiiremas korras 50. artikli käivitaks, kuid samas eeldatakse, et protsessiga tehakse siiski algust enne seda, kui Cameron oktoobris tagasi astub. Ehk tšehhid loodavad, et ametliku avalduse saab uus peaminister teha juba oma valitsusaja esimestel päevadel.

Tšehhi Vabariik toetab Saksamaa seisukohta, et enne ametlikku teadet mingeid läbirääkimisi Londoniga ei alustata.

Poola

Varssavi ei soovi Brexiti protsessiga kiirustada ning üheks põhjuseks on ka mure umbes miljoni Suurbritannias elava poolaka pärast. Seega toetatakse äkilistest sammudest hoidumist ning Poola arvates tuleks enne ametliku protsessi algust kohelda Suurbritanniat kui tavapärast liikmesriiki.

Lisaks nõuab Poola Euroopa Liidu ulatuslikku reformimist ning märkimisväärset võimu ümberjagamist ühenduse sees. Eelkõige soovitakse, et Euroopa Komisjoni asemel oleks kõige suurem sõnaõigus liikmesriikidel ehk ministrite nõukogul. Pikemalt saab Poola plaanide kohta lugeda SIIT.

Holland

Holland tahab, et Brexit kulgeks rahulikult ja samm-sammult. Prognooside kohaselt võib Brexit Hollandi majandust tõsiselt puudutada ning seega ei soovita mingeid liiga järske samme.

Malta

Malta ei soovi, et praegune Ülemkogu seisneks selles, et Suurbritanniat üritatakse survestada 50. artiklit rakendama. Ehk ka nemad ei soovi Brexiti ametliku protseduuriga kiirustada.

Malta peaminister Joseph Muscat kritiseeris ka 6 asutajariigi välisministrite kohtumist ja nentis, et Malta astus sellisesse liitu, kus koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt. Valitsusjuhi hinnangul on asutajariikide eraldi kogunemine "puhtalt nostalgiline" samm.

Toimetaja: Laur Viirand



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

UUDISED
Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.