Politico tegi ülevaate Ülemkogule saabuvate riikide seisukohtadest ({{commentsTotal}})

{{1467113205000 | amCalendar}}

Kui Ülemkogule saabunud Euroopa Liidu riigijuhid täna õhtusöögil kokku saavad, siis ootavad nad selgitusi eelkõige Briti peaministrilt David Cameronilt, kuid pakuvad ka ise erinevaid lahendusi, kuidas praeguses olukorras edasi tegutseda.

Suurbritannia rahvahääletuse tulemus, mille kohaselt peaks Ühendkuningriik EL-ist lahkuma, on toonud kaasa languse finantsturgudel, ähvardab Ühendkuningriiki ennast lagunemisega ning andis poliitilise hoobi Euroopa Liidule, kus tuleb samaaegselt jätkata ka mitme muu kriisi haldamisega.

Liikmesriikide seas on edasiste arengute küsimuses mitmeid seisukohti, mis on tihti täiesti vastandlikud. Väljaanne Politico võttis kokku kindlama seisukoha kujundanud liikmesriikide positsioonid, millega tippkohtumisele saabutakse.

Suurbritannia

Cameroni enda seisukoht on üsna selge - tema astub hiljemalt sügisel tagasi ning referendumi tulemusest lähtuva otsuse alustada ametlikult EL-ist lahkumise protseduuri peab tegema juba tema järeltulija. Seni Briti valitsus Euroopa Liidu lepingu 50. artiklit ei käivita.

Olukorra muudab aga keeruliseks asjaolu, et valitsuserakond oli juba enne referendumit EL-is jätkamise teemal lõhenenud ning võidukaks osutunud Brexiti-toetajad on oma edust mingil määral ka ise üllatunud. Seega pole Cameroni järeltulija nimi kaugeltki veel selge. Üldiselt ollakse aga Londonis seisukohal, et lahkumisprotsessi käivitamisega pole kiiret.

Lisaks käib sisevõitlus ka peamiseks opositsiooniparteiks olevate leiboristide seas, miljonid inimesed nõuavad uut referendumit või uusi parlamendivalimisi ning Šotimaal, Põhja-Iirimaal ning isegi Brexiti vastu hääletanud Londonis räägitakse Suurbritanniast eraldumisest, et EL-is jätkata.

Oluline on ka meeles pidada, et lahkumisprotsess peaks saama ka Briti parlamendi heakskiidu - hetkel on seal aga suurem osa rahvasaadikutest, kui Brexiti-vastased toorid ja opositsioon kokku liita - pigem sellise sammu vastu. Ühe riigiõigusliku tõlgenduse kohaselt oleks EL-ist lahkumise küsimuses vetoõigus ka Brexiti vastu hääletanud Šotimaal.

Prantsusmaa

Pariis soovib kiiremas korras alustada Suurbritannia lahkulöömise protsessi, et saada kontrolli alla ebastabiilsus, mis toidab euroskeptikuid nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Välisminister Jean-Marc Ayrault oli laupäeval Berliinis väga otsekohene, kui ta teatas EL-asutajariikide kohtumisel, et "nemad alustavad protsessiga kohe".

Saksamaa

Berliin soovib küll võimaldada Suurbritanniale "mõistlikku aega", kuid rõhutab samuti, et mingeid läbirääkimisi ei saa olla enne 50. artikli käivitamist.

"Me oleme kokku leppinud, et enne ametliku taotluse laekumist Euroopa Ülemkogule ei ole mingeid mitteametlikke või ametlikke läbirääkimisi Suurbritannia lahkumise teemal," ütles liidukantsler Angela Merkel eile õhtul pressikonverentsil.

Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad ülejäänud Euroopa Liidu senisest suuremat integreerumist.

Belgia

Belgia soovib, et Suurbritannia koheselt Euroopa Liidust lahkumist alustaks. "Ma ei ole kättemaksuhimuline, kuid me peame kiiremas korras tekitama brittides tunde, et nad saavutasid Pyrrhose võidu. See nõuab kiiret lahendust, mida ei saa lahjendada igasuguste järeleandmistega," rääkis Belgia peaminister Charles Michel käesoleval nädalal.

Iirimaa

Dublin üritab olla kujunenud olukorras vahendajaks, kes soovib ka ära hoida võimaliku Ühendkuningriigi vastu suunatud kättemaksu.

Peaminister Enda Kenny kutsus üles lähedastele suhetele EL-i ja Suurbritannia vahel, sest see olevat kõigi, eriti Iirimaa, jaoks parim lahendus. Kenny arvates saadakse juba ka laiemalt aru, et enne ametliku lahkumisprotseduuri algust tuleb ära oodata uue Briti valitsuse ametisse asumine.

Ungari

Budapesti arvates ei pea Brexiti ametliku käivitamisega kiirustama, kuid euroskeptiline peaminister Viktor Orban näeb kujunenud olukorras ka võimalust. Allikate kinnitusel saabub ta Ülemkogule sooviga ellu kutsuda mitmeid reforme, sealhulgas selliseid, mis puudutavad piirkontrolli, migratsiooni ja julgeolekut. Võimalik, et Ungari nõuab ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri tagasiastumist.

Rootsi

Stockholm on valmis andma Suurbritanniale 50. artikli käivitamiseks aega hoolimata asjaolust, et eurotsooni mitte kuuluvas riigis on juba samuti kõlanud üleskutseid EL-i liikmesuse küsimuses referendum korraldada.

Rootsi alaline esindaja EL-i juures Anders Ahnlid sõnul saadakse Stockholmis aru, et praeguses poliitilises olukorras pole Briti peaministril veel võimalik lahkumisprotsessi ametlikult alustada.

"Oleks sobivam, kui selle sammu teeks järgmine peaminister, kuid samas peab olema arusaadav, et lõpmatuseni ei saa selle asjaga venitada. Peab kiiremas korras olema kindlus ja selgelt taastatud suhted Ühendkuningriigi ja EL-i vahel," selgitas ta.

Euroopa Liidu senisest suuremast integreerumisest Rootsi eriti huvitatud pole, sest föderatiivsete initsiatiivide jaoks polevat praegu õige aeg.

Itaalia

Itaalia pooldab Suurbritannia kiiret lahkumist ja seda peamiselt seetõttu, et vähendada ebastabiilsust oma finantsturgudel.

"Me arvame, et ebakindlust tuleb vähendada, seega me ütleme, et Briti valitsus peaks 50. artiklit võimalikult kiiresti rakendama. Ma ei tea, kas see on homme või oktoobris... Meie peamiseks mureks on sellega seotud ebastabiilsus turgudel," rääkis Itaalia rahandusministeeriumi pressiesindaja Roberto Basso.

Asutajaliikmena toetab Itaalia ka Prantsusmaa ja Saksamaa algatust Euroopa Liitu senisest rohkem integreerida.

Tšehhi Vabariik

Praha ei nõua, et London kiiremas korras 50. artikli käivitaks, kuid samas eeldatakse, et protsessiga tehakse siiski algust enne seda, kui Cameron oktoobris tagasi astub. Ehk tšehhid loodavad, et ametliku avalduse saab uus peaminister teha juba oma valitsusaja esimestel päevadel.

Tšehhi Vabariik toetab Saksamaa seisukohta, et enne ametlikku teadet mingeid läbirääkimisi Londoniga ei alustata.

Poola

Varssavi ei soovi Brexiti protsessiga kiirustada ning üheks põhjuseks on ka mure umbes miljoni Suurbritannias elava poolaka pärast. Seega toetatakse äkilistest sammudest hoidumist ning Poola arvates tuleks enne ametliku protsessi algust kohelda Suurbritanniat kui tavapärast liikmesriiki.

Lisaks nõuab Poola Euroopa Liidu ulatuslikku reformimist ning märkimisväärset võimu ümberjagamist ühenduse sees. Eelkõige soovitakse, et Euroopa Komisjoni asemel oleks kõige suurem sõnaõigus liikmesriikidel ehk ministrite nõukogul. Pikemalt saab Poola plaanide kohta lugeda SIIT.

Holland

Holland tahab, et Brexit kulgeks rahulikult ja samm-sammult. Prognooside kohaselt võib Brexit Hollandi majandust tõsiselt puudutada ning seega ei soovita mingeid liiga järske samme.

Malta

Malta ei soovi, et praegune Ülemkogu seisneks selles, et Suurbritanniat üritatakse survestada 50. artiklit rakendama. Ehk ka nemad ei soovi Brexiti ametliku protseduuriga kiirustada.

Malta peaminister Joseph Muscat kritiseeris ka 6 asutajariigi välisministrite kohtumist ja nentis, et Malta astus sellisesse liitu, kus koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt. Valitsusjuhi hinnangul on asutajariikide eraldi kogunemine "puhtalt nostalgiline" samm.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema