Politico tegi ülevaate Ülemkogule saabuvate riikide seisukohtadest ({{commentsTotal}})

{{1467113205000 | amCalendar}}

Kui Ülemkogule saabunud Euroopa Liidu riigijuhid täna õhtusöögil kokku saavad, siis ootavad nad selgitusi eelkõige Briti peaministrilt David Cameronilt, kuid pakuvad ka ise erinevaid lahendusi, kuidas praeguses olukorras edasi tegutseda.

Suurbritannia rahvahääletuse tulemus, mille kohaselt peaks Ühendkuningriik EL-ist lahkuma, on toonud kaasa languse finantsturgudel, ähvardab Ühendkuningriiki ennast lagunemisega ning andis poliitilise hoobi Euroopa Liidule, kus tuleb samaaegselt jätkata ka mitme muu kriisi haldamisega.

Liikmesriikide seas on edasiste arengute küsimuses mitmeid seisukohti, mis on tihti täiesti vastandlikud. Väljaanne Politico võttis kokku kindlama seisukoha kujundanud liikmesriikide positsioonid, millega tippkohtumisele saabutakse.

Suurbritannia

Cameroni enda seisukoht on üsna selge - tema astub hiljemalt sügisel tagasi ning referendumi tulemusest lähtuva otsuse alustada ametlikult EL-ist lahkumise protseduuri peab tegema juba tema järeltulija. Seni Briti valitsus Euroopa Liidu lepingu 50. artiklit ei käivita.

Olukorra muudab aga keeruliseks asjaolu, et valitsuserakond oli juba enne referendumit EL-is jätkamise teemal lõhenenud ning võidukaks osutunud Brexiti-toetajad on oma edust mingil määral ka ise üllatunud. Seega pole Cameroni järeltulija nimi kaugeltki veel selge. Üldiselt ollakse aga Londonis seisukohal, et lahkumisprotsessi käivitamisega pole kiiret.

Lisaks käib sisevõitlus ka peamiseks opositsiooniparteiks olevate leiboristide seas, miljonid inimesed nõuavad uut referendumit või uusi parlamendivalimisi ning Šotimaal, Põhja-Iirimaal ning isegi Brexiti vastu hääletanud Londonis räägitakse Suurbritanniast eraldumisest, et EL-is jätkata.

Oluline on ka meeles pidada, et lahkumisprotsess peaks saama ka Briti parlamendi heakskiidu - hetkel on seal aga suurem osa rahvasaadikutest, kui Brexiti-vastased toorid ja opositsioon kokku liita - pigem sellise sammu vastu. Ühe riigiõigusliku tõlgenduse kohaselt oleks EL-ist lahkumise küsimuses vetoõigus ka Brexiti vastu hääletanud Šotimaal.

Prantsusmaa

Pariis soovib kiiremas korras alustada Suurbritannia lahkulöömise protsessi, et saada kontrolli alla ebastabiilsus, mis toidab euroskeptikuid nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Välisminister Jean-Marc Ayrault oli laupäeval Berliinis väga otsekohene, kui ta teatas EL-asutajariikide kohtumisel, et "nemad alustavad protsessiga kohe".

Saksamaa

Berliin soovib küll võimaldada Suurbritanniale "mõistlikku aega", kuid rõhutab samuti, et mingeid läbirääkimisi ei saa olla enne 50. artikli käivitamist.

"Me oleme kokku leppinud, et enne ametliku taotluse laekumist Euroopa Ülemkogule ei ole mingeid mitteametlikke või ametlikke läbirääkimisi Suurbritannia lahkumise teemal," ütles liidukantsler Angela Merkel eile õhtul pressikonverentsil.

Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad ülejäänud Euroopa Liidu senisest suuremat integreerumist.

Belgia

Belgia soovib, et Suurbritannia koheselt Euroopa Liidust lahkumist alustaks. "Ma ei ole kättemaksuhimuline, kuid me peame kiiremas korras tekitama brittides tunde, et nad saavutasid Pyrrhose võidu. See nõuab kiiret lahendust, mida ei saa lahjendada igasuguste järeleandmistega," rääkis Belgia peaminister Charles Michel käesoleval nädalal.

Iirimaa

Dublin üritab olla kujunenud olukorras vahendajaks, kes soovib ka ära hoida võimaliku Ühendkuningriigi vastu suunatud kättemaksu.

Peaminister Enda Kenny kutsus üles lähedastele suhetele EL-i ja Suurbritannia vahel, sest see olevat kõigi, eriti Iirimaa, jaoks parim lahendus. Kenny arvates saadakse juba ka laiemalt aru, et enne ametliku lahkumisprotseduuri algust tuleb ära oodata uue Briti valitsuse ametisse asumine.

Ungari

Budapesti arvates ei pea Brexiti ametliku käivitamisega kiirustama, kuid euroskeptiline peaminister Viktor Orban näeb kujunenud olukorras ka võimalust. Allikate kinnitusel saabub ta Ülemkogule sooviga ellu kutsuda mitmeid reforme, sealhulgas selliseid, mis puudutavad piirkontrolli, migratsiooni ja julgeolekut. Võimalik, et Ungari nõuab ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri tagasiastumist.

Rootsi

Stockholm on valmis andma Suurbritanniale 50. artikli käivitamiseks aega hoolimata asjaolust, et eurotsooni mitte kuuluvas riigis on juba samuti kõlanud üleskutseid EL-i liikmesuse küsimuses referendum korraldada.

Rootsi alaline esindaja EL-i juures Anders Ahnlid sõnul saadakse Stockholmis aru, et praeguses poliitilises olukorras pole Briti peaministril veel võimalik lahkumisprotsessi ametlikult alustada.

"Oleks sobivam, kui selle sammu teeks järgmine peaminister, kuid samas peab olema arusaadav, et lõpmatuseni ei saa selle asjaga venitada. Peab kiiremas korras olema kindlus ja selgelt taastatud suhted Ühendkuningriigi ja EL-i vahel," selgitas ta.

Euroopa Liidu senisest suuremast integreerumisest Rootsi eriti huvitatud pole, sest föderatiivsete initsiatiivide jaoks polevat praegu õige aeg.

Itaalia

Itaalia pooldab Suurbritannia kiiret lahkumist ja seda peamiselt seetõttu, et vähendada ebastabiilsust oma finantsturgudel.

"Me arvame, et ebakindlust tuleb vähendada, seega me ütleme, et Briti valitsus peaks 50. artiklit võimalikult kiiresti rakendama. Ma ei tea, kas see on homme või oktoobris... Meie peamiseks mureks on sellega seotud ebastabiilsus turgudel," rääkis Itaalia rahandusministeeriumi pressiesindaja Roberto Basso.

Asutajaliikmena toetab Itaalia ka Prantsusmaa ja Saksamaa algatust Euroopa Liitu senisest rohkem integreerida.

Tšehhi Vabariik

Praha ei nõua, et London kiiremas korras 50. artikli käivitaks, kuid samas eeldatakse, et protsessiga tehakse siiski algust enne seda, kui Cameron oktoobris tagasi astub. Ehk tšehhid loodavad, et ametliku avalduse saab uus peaminister teha juba oma valitsusaja esimestel päevadel.

Tšehhi Vabariik toetab Saksamaa seisukohta, et enne ametlikku teadet mingeid läbirääkimisi Londoniga ei alustata.

Poola

Varssavi ei soovi Brexiti protsessiga kiirustada ning üheks põhjuseks on ka mure umbes miljoni Suurbritannias elava poolaka pärast. Seega toetatakse äkilistest sammudest hoidumist ning Poola arvates tuleks enne ametliku protsessi algust kohelda Suurbritanniat kui tavapärast liikmesriiki.

Lisaks nõuab Poola Euroopa Liidu ulatuslikku reformimist ning märkimisväärset võimu ümberjagamist ühenduse sees. Eelkõige soovitakse, et Euroopa Komisjoni asemel oleks kõige suurem sõnaõigus liikmesriikidel ehk ministrite nõukogul. Pikemalt saab Poola plaanide kohta lugeda SIIT.

Holland

Holland tahab, et Brexit kulgeks rahulikult ja samm-sammult. Prognooside kohaselt võib Brexit Hollandi majandust tõsiselt puudutada ning seega ei soovita mingeid liiga järske samme.

Malta

Malta ei soovi, et praegune Ülemkogu seisneks selles, et Suurbritanniat üritatakse survestada 50. artiklit rakendama. Ehk ka nemad ei soovi Brexiti ametliku protseduuriga kiirustada.

Malta peaminister Joseph Muscat kritiseeris ka 6 asutajariigi välisministrite kohtumist ja nentis, et Malta astus sellisesse liitu, kus koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt. Valitsusjuhi hinnangul on asutajariikide eraldi kogunemine "puhtalt nostalgiline" samm.

Toimetaja: Laur Viirand



Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.