Jaak Kiviloog: eestlase identiteedi ja kultuuri otsingul – kultuur on alati rohkem kui rahvus ({{commentsTotal}})

See, mida me nimetame eesti kultuuriks, on tegelikult alati olnud paljude erinevate rahvuste ja kultuuride mõjude summa. Neid, kes kardavad eesti kultuuri hääbumist, tuleks aga veenda, et eesti kultuuri elujõud oleneb sellest, kui palju igaüks meist sellesse ise panustab, kirjutab rootsieestlasest arst ja pensionär Jaak Kiviloog.

Eestis on eriti rahvuskonservatiivide hulgas neid, kes taunivad mitmekultuurilisust. See ohustavat nende arvates eesti kultuuri. Tundub aga, et nad on seejuures ise ebakindlad selle suhtes, milles eesti kultuuri omapära seisneb.

Näiteks üllatab mind, et mustanahalisi eesti keelt hästi valdavaid isikuid ei taheta mõnel pool omaks võtta. Ometi on tänapäeval etnilisest puhtusest rääkimine mõistusevastane. Ei ole olemas puhast eesti rahvust, sest paljudel eestlastel on suguvõsas sakslasi, rootslasi, lätlasi, venelasi jt. Rahvust määrab ikka keel, kultuur ja esmajoones identiteet – kelleks inimene ise end peab ja kuhu kultuuri ta ennast tunneb kuuluvat.

On inimesi, kes austavad sini-must-valget lippu ja ehivad oma korteri seinu eesti suurmeeste piltide ja eesti kunstnike töödega, aga kelle kodune keel on inglise keel. Selline isik võib olla Eesti patrioot, kuigi ta ei valda eesti keelt. Paljud eesti soost teadlased, kunstnikud, muusikud tegutsevad välismaal, aga peavad end siiski eestlasteks.

Veidi erandlikult peetakse kirjanikke kuuluvat sellesse rahvusesse, mille keeles nad kirjutavad. Nii loevad kirjandusteadlased eesti juurtega Sofi Oksaneni soome kirjanikuks, kuna ta kirjutab soome keeles.

Tsaari ajal kogus ja töötles Kreutzwald ennastsalgava innuga ”Kalevipoja” ainest. Ta tegi seda, ehkki nii Robert Faehlmann kui ka Carl Robert Jakobson olid kirjutanud eesti keele kohta: "See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare.” Lähtudes sellisest eelarvamuslikust suhtumisest oli omamoodi absurdne panustada eesti kultuuri arendamisse. Aga samamoodi on praegu Venemaal, kus soome-ugri vähemusrahvaste hulka kuuluvad kirjanikud ja teised kultuurikandjad püüavad panustada oma venestamisohus olevate keelte arengusse ja kultuuripärandi talletamisesse.

Jaan Unduski arvates johtub selline absurdne suhtumine eksistensialistlikust maailmavaatest: teades, et on olemas võidukaid üritusi, tuleb hoida lootusetute ürituste poole.

Eestis valitseb praegu hoopis teine olukord ja on teised eeldused kultuuri arenguks. Eesti on iseseisev riik ja eesti keel on Eesti riigikeel. Eestlastel on nüüd endil võimalik luua tingimused kultuuri arenguks. Mullusel Mardilaadal Helsingis möönis Eesti kultuuriminister Indrek Saar siiski, et Eestis kardetakse eesti kultuuri lahustumist muuhulgas ka suure sisserände tõttu. Minister pidas tähtsaks, et eesti kultuuri arengut toetatakse ka riigi poolt ja panustatakse Eesti sisserännanute lõimumisele eesti keele- ja kultuurikeskkonda. Ta ütles aga ka, et raha napib, sest kaitsekulud on suured, samuti on demograafiline olukord selline, et pensionitele kulub väga suur osa riigieelarvest.

Neid, kes kardavad eesti kultuuri hääbumist, tuleks veenda, et eesti kultuuri elujõud oleneb sellest, kui palju igaüks meist sellesse ise panustab – näiteks, kui palju me loeme eesti kirjandust kõiksugu vormides, kaasa arvatud ajalugu. Ajalool on ju samuti oma osa meie identiteedi kujunemisel.

Jäin pikemalt mõtlema rahvusliku identiteedi peale, kui olin vaadanud Pariisis elava kunstnik Anselm Kieferi töid Londonis (Royal Academy of Arts) ja alles hiljuti Soomes (Serlachius-museot Mänttäs). Selle kunstniku monumentaalsetes töödes on visuaalses keeles ühendatud germaani vana mütoloogia, sõda (eriti merelahingud), natsism, holokaust, elukeskkond. Sõnumi võimenduseks on ta töödesse vahel paigutatud ka olulise tähtsusega luulet. Mulle tundub, et sakslane võib Kieferi kunsti tunnetada saksa omana, aga samas on see universaalne, sest sellest saavad aru ka teised rahvused.

Vaatame siis võrdluseks Eesti ajalugu. Eestimaast on ”üle käinud” sakslased, rootslased, poolakad, venelased jt rahvad. Eestlased on olnud sunnitud kohanema, olles vallutajate poolt alla surutud ja orjastatud. Nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa võimutsejatega oldi sunnitud vähemalt mingis ulatuses koostööd tegema.

Eestlased on suutnud kõik üle elada, aga ajalugu on jätnud omad jäljed meie iseloomu. Ehk ongi just üleelamise kunst eestlastele iseloomulik, nii heas kui halvas mõttes? Siin on kultuuriloojatele palju olulist materjali, mida juba on kasutanud näiteks Lennart Meri, Anton Hansen-Tammsaare, Jaan Kross ja Enn Nõu.

Eesti keelel, luulel ja kirjandusel on väga suur roll eesti rahvusliku identiteedi kujunemisel. Kuid oma kultuuri arengut on võimalik rikastada, kohandades elemente teistest kultuuridest (kasutades niisiis mitmekultuurilisuse positiivset külge). Seda on ka Eestis tehtud – näiteks laulupidude traditsioonis on palju mõjusid saksa muusikaelust, aga sellele vaatamata tajume laulupidusid kui eesti kultuuri tähtsat osa.

Eesti kultuuri oluline osa on ka rahvamuusika, regilaulude traditsioon. On rõõmustav, et noored on Eestis seda traditsiooni edasi arendanud ja ajakohastanud. Üks näide sellest oli Helsingis Mardilaadal suure menuga esinenud rahvamuusikaansambel "Naised köögis”.

Kuulun nende hulka, kes leiavad, et väikseid kultuure on vaja alles hoida ja arendada, sest nemad mitmekesistavad, rikastavad ja kaunistavad maailmakultuuri suurt lillekimpu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.