Jaak Kiviloog: eestlase identiteedi ja kultuuri otsingul – kultuur on alati rohkem kui rahvus ({{commentsTotal}})

See, mida me nimetame eesti kultuuriks, on tegelikult alati olnud paljude erinevate rahvuste ja kultuuride mõjude summa. Neid, kes kardavad eesti kultuuri hääbumist, tuleks aga veenda, et eesti kultuuri elujõud oleneb sellest, kui palju igaüks meist sellesse ise panustab, kirjutab rootsieestlasest arst ja pensionär Jaak Kiviloog.

Eestis on eriti rahvuskonservatiivide hulgas neid, kes taunivad mitmekultuurilisust. See ohustavat nende arvates eesti kultuuri. Tundub aga, et nad on seejuures ise ebakindlad selle suhtes, milles eesti kultuuri omapära seisneb.

Näiteks üllatab mind, et mustanahalisi eesti keelt hästi valdavaid isikuid ei taheta mõnel pool omaks võtta. Ometi on tänapäeval etnilisest puhtusest rääkimine mõistusevastane. Ei ole olemas puhast eesti rahvust, sest paljudel eestlastel on suguvõsas sakslasi, rootslasi, lätlasi, venelasi jt. Rahvust määrab ikka keel, kultuur ja esmajoones identiteet – kelleks inimene ise end peab ja kuhu kultuuri ta ennast tunneb kuuluvat.

On inimesi, kes austavad sini-must-valget lippu ja ehivad oma korteri seinu eesti suurmeeste piltide ja eesti kunstnike töödega, aga kelle kodune keel on inglise keel. Selline isik võib olla Eesti patrioot, kuigi ta ei valda eesti keelt. Paljud eesti soost teadlased, kunstnikud, muusikud tegutsevad välismaal, aga peavad end siiski eestlasteks.

Veidi erandlikult peetakse kirjanikke kuuluvat sellesse rahvusesse, mille keeles nad kirjutavad. Nii loevad kirjandusteadlased eesti juurtega Sofi Oksaneni soome kirjanikuks, kuna ta kirjutab soome keeles.

Tsaari ajal kogus ja töötles Kreutzwald ennastsalgava innuga ”Kalevipoja” ainest. Ta tegi seda, ehkki nii Robert Faehlmann kui ka Carl Robert Jakobson olid kirjutanud eesti keele kohta: "See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare.” Lähtudes sellisest eelarvamuslikust suhtumisest oli omamoodi absurdne panustada eesti kultuuri arendamisse. Aga samamoodi on praegu Venemaal, kus soome-ugri vähemusrahvaste hulka kuuluvad kirjanikud ja teised kultuurikandjad püüavad panustada oma venestamisohus olevate keelte arengusse ja kultuuripärandi talletamisesse.

Jaan Unduski arvates johtub selline absurdne suhtumine eksistensialistlikust maailmavaatest: teades, et on olemas võidukaid üritusi, tuleb hoida lootusetute ürituste poole.

Eestis valitseb praegu hoopis teine olukord ja on teised eeldused kultuuri arenguks. Eesti on iseseisev riik ja eesti keel on Eesti riigikeel. Eestlastel on nüüd endil võimalik luua tingimused kultuuri arenguks. Mullusel Mardilaadal Helsingis möönis Eesti kultuuriminister Indrek Saar siiski, et Eestis kardetakse eesti kultuuri lahustumist muuhulgas ka suure sisserände tõttu. Minister pidas tähtsaks, et eesti kultuuri arengut toetatakse ka riigi poolt ja panustatakse Eesti sisserännanute lõimumisele eesti keele- ja kultuurikeskkonda. Ta ütles aga ka, et raha napib, sest kaitsekulud on suured, samuti on demograafiline olukord selline, et pensionitele kulub väga suur osa riigieelarvest.

Neid, kes kardavad eesti kultuuri hääbumist, tuleks veenda, et eesti kultuuri elujõud oleneb sellest, kui palju igaüks meist sellesse ise panustab – näiteks, kui palju me loeme eesti kirjandust kõiksugu vormides, kaasa arvatud ajalugu. Ajalool on ju samuti oma osa meie identiteedi kujunemisel.

Jäin pikemalt mõtlema rahvusliku identiteedi peale, kui olin vaadanud Pariisis elava kunstnik Anselm Kieferi töid Londonis (Royal Academy of Arts) ja alles hiljuti Soomes (Serlachius-museot Mänttäs). Selle kunstniku monumentaalsetes töödes on visuaalses keeles ühendatud germaani vana mütoloogia, sõda (eriti merelahingud), natsism, holokaust, elukeskkond. Sõnumi võimenduseks on ta töödesse vahel paigutatud ka olulise tähtsusega luulet. Mulle tundub, et sakslane võib Kieferi kunsti tunnetada saksa omana, aga samas on see universaalne, sest sellest saavad aru ka teised rahvused.

Vaatame siis võrdluseks Eesti ajalugu. Eestimaast on ”üle käinud” sakslased, rootslased, poolakad, venelased jt rahvad. Eestlased on olnud sunnitud kohanema, olles vallutajate poolt alla surutud ja orjastatud. Nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa võimutsejatega oldi sunnitud vähemalt mingis ulatuses koostööd tegema.

Eestlased on suutnud kõik üle elada, aga ajalugu on jätnud omad jäljed meie iseloomu. Ehk ongi just üleelamise kunst eestlastele iseloomulik, nii heas kui halvas mõttes? Siin on kultuuriloojatele palju olulist materjali, mida juba on kasutanud näiteks Lennart Meri, Anton Hansen-Tammsaare, Jaan Kross ja Enn Nõu.

Eesti keelel, luulel ja kirjandusel on väga suur roll eesti rahvusliku identiteedi kujunemisel. Kuid oma kultuuri arengut on võimalik rikastada, kohandades elemente teistest kultuuridest (kasutades niisiis mitmekultuurilisuse positiivset külge). Seda on ka Eestis tehtud – näiteks laulupidude traditsioonis on palju mõjusid saksa muusikaelust, aga sellele vaatamata tajume laulupidusid kui eesti kultuuri tähtsat osa.

Eesti kultuuri oluline osa on ka rahvamuusika, regilaulude traditsioon. On rõõmustav, et noored on Eestis seda traditsiooni edasi arendanud ja ajakohastanud. Üks näide sellest oli Helsingis Mardilaadal suure menuga esinenud rahvamuusikaansambel "Naised köögis”.

Kuulun nende hulka, kes leiavad, et väikseid kultuure on vaja alles hoida ja arendada, sest nemad mitmekesistavad, rikastavad ja kaunistavad maailmakultuuri suurt lillekimpu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: