Šoti peaminister külastab kolmapäeval Brüsselit ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Oli Scarff/AFP/Scanpix

Šoti peaministri Nicola Sturgeoni sõnul reisib ta kolmapäeval Brüsselisse, kus annab ülevaate Šotimaa seisukohtadest seoses Suurbritannia otsusega lahkuda Euroopa Liidust.

"Homme teen esialgse visiidi Brüsselisse, et anda ülevaade Šotimaa seisukohtadest ja huvidest Euroopa Parlamendi juhtidele," lausus Sturgeon teisipäeval Šoti parlamendi erakorralisel istungil.

Briti päevalehe The Telegraph andmeil kohtub Sturgeon Euroopa Parlamendi juhi Martin Schulzi ja teiste ametnikega, kuid mitte Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeriga.

"Kogu selle protsessi vältel olen täiesti pühendunud Šotimaa suhete ja koha säilitamisele Euroopa Liidus," rõhutas Sturgeon. Šotimaa lahkumine Euroopa Liidust oleks vastu šotlaste tahtele, lisas ta.

Sturgeoni sõnul tahab ta Šoti parlamendilt mandaati pidada otsekõnelusi Brüsselis asuvate EL-i ametitega.

Lisaks ütles Šoti peaminister, et tema juhtimisel koostatakse eelnõud uue iseseisvusreferendumi pidamiseks eesmärgiga tagada, et see toimub ajal, mil Suurbritannia peab EL-iga lahkumisläbirääkimisi. "Valmistame selle eelnõu ette nüüd," märkis Sturgeon.

Kõneluste käivitamiseks peab London esitama Euroopa Ülemkogule ametliku lahkumisteate Lissaboni leppe artikli 50 alusel. Seejärel algavad läbirääkimised, mis kestavad kaks aastat.

Samas rõhutas Sturgeon, et Šotimaa uurib erinevaid võimalusi ning lisas, et riik on n-ö kaardistamata aladel.

Šotimaal toimus 2014. aasta septembris rahvahääletus Suurbritannias püsimisest ning tollal jäid peale ühenduses püsimise pooldajad. Sellest ajast on toimunud vägagi tõeline ja materiaalne muudatus Šotimaa asjaoludes, lausus Sturgeon.

Brüsselis algas teisipäeval Euroopa Ülemkogu, mis jätkub ka kolmapäeval.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: BNS



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: