Londoni linnapea Khan nõuab linnale suuremat autonoomiat ({{commentsTotal}})

Londoni linnapea Sadiq Khan.
Londoni linnapea Sadiq Khan. Autor/allikas: Jeff Overs/Reuters/Scanpix

London peaks saama võimalikult kiiresti varasemast suurema autonoomia, et pidada vastu Brexiti referendumist tekkinud majanduslikule ebakindlusele, lausus Londoni linnapea Sadiq Khan.

Kuigi 23. juunil Suurbritannias korraldatud referendumil loeti 52-protsendise häälteenamusega brittide sooviks Euroopa Liidust lahkuda, oli London üks neist eranditest, kes piirkonnana euroliitu jäämist pooldas. Pärast hääletustulemuste selgumist on EL-ist lahkumise vastased algatanud Londonis taas vastukampaania, vahendas Reuters.

Suurbritannia pealinna elanikud on kogunud enam kui 175 000 allkirja petitsioonile, mis nõuab, et Londonist saaks iseseisev linn-riik.

"Londonlaste nimel nõuan pealinnale nüüd ja praegu suuremat autonoomiat," toetas ka Londoni linnapea Sadiq Khan petitsiooni, kui kõneles täna linna ärijuhtidele. Linnapea täpsustas siiski, et ta ei mõtle siinkohal, et London peaks iseseisvuma, vaid et linnal peab olema võimalus kontrollida ja otsustamises kaasa rääkida, milliseks linna tulevik osutub. 

Arvestades, et londonlased hääletasid referendumil vastupidiselt ülejäänud riigi soovidele, pevad tema arvates pealinlased julgelt kontrolli haarama. "Peame ise oma saatust suunama," lausus Khan.

Euroopa rikkaim linn tunneb Brexiti põletust valusaimalt

Teda ajendab autonoomsust juurde küsima eelkõige tagajärg, mis on Brexiti hääletuse järgselt maailma turgudel näha. London on Euroopa Liidu suurim ja ka jõukaim linn, mistõttu on just seal väga valusalt tunda ükskõik, milline suurem turgude kõikumine.

Möödunud nädala lõpul said brittide referendumi järgselt globaalsed börsid tugeva löögi ning kaotasid enam kui kolm miljardit dollarit. Ebastabiilsus tõotab aga Londoni jaoks jätkuda, sest Šotimaa on teatanud, et korraldab suure tõenäosusega uue iseseisvusreferendumi.

"Suurem autonoomsus kaitseks Londoni majandust eelseisvas ebamäärasuses," lausus Khan ja lisas, et paraku otsustatakse ilmselt Suurbritannia lahkumine ennekõike Brüsselis, Berliinis ja Pariisis kui Londonis, viidates majanduspartnerite survele. Tema hinnangul ei ole võimalik Brexiti hääletusest tulevaid tagajärgi kuidagi olematuks teha ning ilmselt lahkub Suurbritannia tõepoolest euroliidust.

Siiski on Khani arvates ülioluline, et Suurbritannia jääks endiselt seotuks Euroopa ühisturuga. "See peab olema EL-iga läbirääkimistel meie esimene, teine ja ka kolmas prioriteet," lausus ta ja kutsus Londoni finantskeskuse ja ettevõtete juhte oma plaanile toetust avaldama, et London oleks endiselt maailmale ahvatlev koht äri ajamiseks.

45-aastane Sadiq Khan on lääne suurlinnade juhtide seas esimene moslemist linnapea.

Toimetaja: Greete Palmiste



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: