Carri Ginter: Euroopa Liit on mugavaks muutunud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Neil Hall/Reuters/Scanpix

Tuntud vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent Carri Ginter leiab, et Euroopa Liidu liidrid on võtnud mugava hoiaku, kus asju ei selgitata ja inimeste hirme ei vaevuta selgitustega maha võtma, mistõttu saigi juhtuda nii, nagu britid möödunud nädalal hääletasid. Samuti paneb Ginter imeks, et selline ajalooline otsus üldse rahvahääletusele pandi.

Vandeadvokaat ja TÜ dotsent Carri Ginter on eeskätt migratsiooniküsimuses tajunud EL-i juhtide suhtumises üleolekut, mis ongi nad rahvast võõrandanud.

"Teatud valgustatuse ja üleoleku tunne on õhus: arvatakse, et seda ei peagi seletama, see on iseenesestmõistetav. Klassivahe jääb tajumata. Inimestel on aga hirmud, nad päriselt kardavad, kuid valitseva poole sõnum on, et teie hirmud on ilmaasjata ja seal diskussioon lõppeb," selgitas Ginter Vikerraadio saates "Uudis+". "Vastaskampaania tegijad ütlevad, et muidugi teie hirm on põhjendatud," selgitas Ginter, kuidas äärmuslikud jõud mõjule on saanud.

Tema hinnangul tunneb tavaline inimene pagulasküsimuses aga reaalset hirmu ega tea, kuhu oma küsimustega pöörduda või kust vastuseid otsida, sest EL on oma kommunikatsioonis selgelt laisaks ja suhtluses ühepoolseks muutunud.

"Kui panna Vabaduse väljakule õhupallid ja öelda, et see on Euroopa päev ning arvata, et sellest tekib inimestel mingi arusaamine, siis väga paljus on organisatsioon muutunud mugavaks."

Vandeadvokaadi hinnangul peaks EL üha ja üha oma ideed selgitama ning kommunikeerima põhjuslikku seost EL-i ja mitukümmend aastat sõdadest puutumata Euroopa vahel.

Solidaarsusklausel küsitav

Ginter peab küsitavaks solidaarsusprintsiibi rakendamist põgenike ümberasustamisel.

"Solidaarsusklausel on seotud ootamatusega ehk siis põgenike voolu juurdekasv peab olema ootamatu. Kui ühe riigi juhtfiguur ütleb, et olete kõik teretulnud, kas see siis ikka on ootamatu, kui nad tulevad ka?" viskas Ginter õhku retoorilise küsimuse.

Brexit tehti ära lihtsameelseid lollitades

Ginteri arvates jäi Brexiti hääletuse eel sõelale eksitav kommunikatsioon, mille õnge lihtsameelsed läksid.

"Inglismaal lubati anda kogu EL-ile makstav raha haigekassale. Intelligentne inimene saab aru, et seda mitte kunagi ei juhtu, aga kui võtta väga lihtsalt, siis ahvatlev on mõelda, et haigakassas on nii palju raha juures," tõi ta konkreetse näite.

Samuti pani ta imeks, et EL-ist väljaastumine Suurbritannias üldse rahvahääletusele pandi.

"Rahvahääletus on hea vahend kontrollimaks trende, eelistusi ja soove, aga panna ajalooline sündmus rahvahääletusele ja loota, et see läheb kuidagi õnneks, on natuke lihtsameelne."

Seda, et britid astuvadki EL-is välja, ei pea Ginter aga veel täiesti kindlaks, sest parlament võib kas selle otsuse vastu hääletada või siis teha ettepaneku EL-i aluslepingu muutmiseks ning nõustuda EL-i jäämisega uutel tingimustel. Ka ta ise hindab, et EL vajaks uut alusdokumenti, mille pealt edasi minna, et vältida liidu murenemist ja polariseerumist, mille Suurbritannia lahkumine muidu tõenäoliselt kaasa toob.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: